BELGIA! Teine nädal

Tsauki!

Teine nädal on juba alanud. Aeg läheb nii kiiresti!
PÜHAPÄEVA õhtu puhul otsustasime tagasi minna Louiza metroopeatusesse, kus ükspäev õhtul Hanna-Mariaga jalutamas käisime. Seal oli niii chill õhkkond.. midagi Tallinna vanalinna ja telliskivi vahepealset. Mönus! Salajane plaan oli ka Luxemburg üles leida, aga see sujuvalt läks meist mööda ning nautisime muid kohti. Küll me sinna ka jõuame.
Louiza peatusest jalutasime ise edasi ning avastasime uusi parke, Schumani ''kaare'' mis Hanna juba ammu otsis, ning palju muud ägedat. Nägime ka Euroopa parlamendi ja sealse Eesti lipu ära.

tagaplaanil Euroopa Parlamendi hooned

kõik on niii roheline!

kurikuulus Schumani kaar, mille me kogemata leidsime

Belgia vahvel!

Schumani kaar ühelt ja teiseltpoolt

Lihtsalt ilus maja

Love metro stations :D

ESMASPÄEV (24.04)
Meil oli esimene vaba päev ning läksime muidugi linnapeale turiste mängima. Plaanisime minna kuninga aeda vaatama, kuid see oli täna kinni. Tahame sinna minna, kuna kuninga aed avatakse vaid korra aastas nädalaks-paariks ning me just oleme sel ajal siin. Kasutame võimalust ning käime seal ikka ära. Nagu eelnevalt mainitud, siis Biasetto chef teeb kuningale tooteid. Seepärast on tema kuningale aukülaline ning saab võimaluse minna teistest tund aega varem oma naisega romantilisele jalutuskäigule kuninga aeda. Muidu peaksid teid jagama sadade teiste turistidega. Minu arust väga tore zest :)
Läksime selle asemel hoopis Atomiumi vaatama, mis on nagu Brüsseli Eiffeli torn=turistimagnet. Sõitsime sinna kohale, leidsime selle ilusti üles ning väljast oli vaade tõepoolest ilus. Uskumatu, aga see ehitati juba 1958 ning renoveeriti täielikult 2005.aastal. Atomium on 102m kõrge ning meenutab rauakristalli, kui kristalli suurendataks 165 miljardit korda. Cnn on nimetanud Atomiumi Euroopa kõige veidramaks ehitiseks, mida ta tõepoolest ka on. Üsnagi ebapraktiline, kuid eks ta ju ehitatigi kunagi maailmanäituse jaoks ning lihtsalt kujunes Brüsseli ikooniks. Olen selline praktiline inimene, mis teha :D Käisime ka seal sees, kuid midagi erilist seal küll ei olnud. Kui oled ikka Teletornis käinud, siis Atomium jäi üsnagi igavaks. Vähemalt minu arvamus on selline.

  Atomium

Parc de Laeken - suur ja ilus park, ja jänesed! 

Peale Atomiumi läksime ühte suurde kaubanduskeskusesse, kus lootsime odavaid ja toredaid poekesi leida. Peab mainima, et see on üks kõige veidramaid poeskäike siiani. Koha nimeks Trade Mart Brussels. Läksime ühest uksest sisse ning nägime ilusaid poekesi. Siis oli üks naine leti taga, kes müüs pileteid. Saime sinna sisse ühe naise kaudu, kes lihtsalt heast südamest meid oma kaardiga sisse lasi. Muidu oleks 20 eurot maksnud/inimene. Nooo okei. Käime ja vaatame siis ringi, kuid kaupu täis poed on inimtühjad. Tundus olevat eksklusiivtoodete kaubamaja, kus kliente ei olnud. Oli selline tunne nagu oleks just zombie acopalypse olnud :D Kaubamajal oli pinda 200,000m2 ning nägime umbes viite klienti. Ei julgenud seal kaua olla ja tulime kiirelt ära. Õnneks oli jälle tore naine, kes meid sealt välja lasi, muidu polekski saanud. Täitsa pekkis. Oli ikka hea tunne kui sealt liikuma saime!

Edasi liikusime läbi suuuure pargi. Nägime politseikoerte treenimist, ilusat parki ja vaateid. Kuulasime linnulaulu ning lõpuks nägime ka jänesed ära. Nimelt lennujaamast ööbimiskohta sõites nägime parkides palju jäneseid ning ise jalutades pole me neid siiani kohanud. Nüüd aga nägime terve koloonia ära.
Läbi pargi liikudes jõudsime kogemata kuninga aia juurde ning sealt hakkasime jala linna poole tagasi tulema. Avastasime igasugu kohti, nt Laekeni linnaosa. Peatee oli ilus, aga kõrvaltänavatel jalutades ei tundnud end kindlalt ning otsisime trammitee üles. Saime tagasi elavate hulka ning otsisime omale süüa. Tuleb välja, et siin on esmaspäev nagu pühapäev ja enamus kohti on kas kinni või sulgeb juba kell 4. Seega oli toidukoha leidmine keeruline, aga lõpuks ikka saime söödud ning edukalt koju tagasi.

The Church of Our Lady of Laeken

Belgia oma ''Notre-Dame'' ja ilusad kirsipuud

TEISIPÄEV
Tööpäev. Kell 9 alustame tööga ning saime koju viie paiku. Oli see vast päev...
Hommikul sain sujuvalt jälle Valentinilt käskluseid ning hakkasin valmistama biskviittaigent/tordipõhjasid... 1kg jahu, 1kg mune, 1kg suhkrut ja võid kah. Kenad käeharjutused jälle hommikul :) Sain juba vormid ära määrida, kui tuli juba uus ülesanne ning Valentin pani koogid ise ahju. Sain Fabricilt retsepti, mis oli vaja kindlasti täna ära teha - keedukreemi 8kg, JESS! :D selle tegemise sain vast selgeks. Ja muskel kasvab.
Sain kõrvalt näha ka tarte tartin vormimist ning sain ära lõigata üleliigseid ääri.
Vahepeal sai ka käeharjutusi teha saiakeste vormimise näol. Täna oli teemas lehttaigen ning tegime igasugu erinevaid saiu. Jõudsin paar erinevat teha, kui tuli juba uus ülesanne-uus retsept, moosi tegemine.
3kg marju potti ning retsepti järgi muid asju ka. Moos oli täitsa taimne, paksendajaks pektiin ;) algul lootsin, et teen vaid ühe portsu ning Kertu teeb siis teise ja Hanna-Maria kolmanda... aga ei :D nemad said saiakesi edasi teha ning ma pidin seda moosi keetma... mulle kohe ÜLDSE EI MEELDINUD :D esimene asi kogu aja jooksul ma tundsin, et vat see ei meeldi. Kogused on tohutult suured ning pidin kolme erinevat moosi tegema, kokku tuli 57 purki ja kolme erinevat maitset. Tavaliselt teevad nad seda kõik koos, kuid siis mina pidin üksi tegema. Võibolla siis asi selles oligi, et pidin kogu asja ise tegema ning ajaliselt ei jõudnud järgi. Iga asi pidi minema potti omal ajal ning teatud täpse kaaluga. Pärast pidi segu kuumutama täpselt 103 kraadini ning siis kiirelt purgid kuumast välja ja... kiirelt tuli see segu ära valada, kaaned peale panna ja samas juba uus ports kuuma panna ja uusi tooraineid järgmiseks moosi ringiks välja kaaluda. Arvasin, et ma pole nagu kõige aeglasem ka, aga tuleb välja, et igat ülesannet saaks tegelikult edukalt kümme korda kiiremini teha, tuleb lihtsalt nippe teada. Õnneks sain õpetussõnu niiet ehk järgmine kord läheb kiiremini. Päeva lõpuks sain kõik purgid ükshaaval ka üle pesta ja kuivatada. Need lähevad klientidele müügiks.
Päeva lõpuks veel koristamist ja pappkastide kokku lappimist. Iga õhtu ikka koristame seal üsna palju, kuid õnneks koristavad kõik koos ning minnakse ära ka koos. Süsteem on kõigile ühtne ning kedagi ei eelistata ega karistata nõmedate ülesannetega.
Saime teada, et siin on igal kondiitril omad noad, nagu Eestis kokkadelgi. Huvitav, miks Eesti kondiitritel enda nuge ei pea olema?

KOLMAPÄEV
Jällegi kirjutan blogi wordi, kuna internetti pole. Seekord on arve maksmata ning wifit lubati tagasi alles päeva-paari pärast. Seiklused siin majas vist ei lõppe. Iga päev peame omanikku kutsuma, kuna midagi ei tööta või on kogu elekter/internett kadunud. Nt mikrolaenahi lõpetas ka meiega koostöö. Tegime sellega iga hommik putru, kuid nüüd peame potte pesema. Peale pikki ja raskeid tööpäevi ei viitsi lihtsalt selliste jamadega tegeleda. Tahaks rahulikult süüa ja oma toas kodustega rääkida, kuid tihtipeale on ka see tegevus häiritud.
Tänasel vabal päeval käisime lõpuks kauaoodatud kuninga aias ning see oli tõesti ootamist väärt. Botaanikaaiad on avatud vaid korra aastas ning rahvamasse oli kohale toodud busside viisi. Nüüd siis pikem fotoseeria lillearmastajatele :)

Selles botaanika majas olid orhideed jms vägevam kraam ;)

Paremal väike osa kuninga paleest ning keskel-tagaplaanil linna siluett. Pildilt üsna halb näha, aga kohal olles erinevate nurkade alt oli väga hästi näha. Kuningal muidugi kõige parem vaade oma linnale.

NELJAPÄEV
Oi milline tööpäev. 9.00-18.00 oli ikka tõsine töötegemine. Täna proovisin kohe kõik asjad kirja panna, mida ma tegin, aga nojah… lootus on lollide lohutus. Sellist aega seal ei ole. Vahepeal oli juba mõte vetsu põgeneda, et asjad kirja panna, aga jätsin selle ikkagi lõunapausi ajaks :D
Alustasin päeva Kennethiga-pagariga. Kaalusime-vormisime saiu. Valmistasime suhkrutaigent (nagu sugar bread, mitte tuile küpsise jaoks), tegime sadu kukleid, kaalusime ja vormisime neidki jne. Ehk siis taigen igas vormis. Raske on õelda, mida me täpselt teeme, kuna üks hetk olen Kennethiga ja aitan tal kukleid kaalu ajada, teine hetk kutsub chef ja aitan tal spets shokolaadi otsida ning seda siis sulatada. Seega passimist ei ole ning teeme seda, mida meilt palutakse. Saiakeste vormimise vahepeal sain ka passionfruit muffinitele peale pritsida pralinee, et need korra uuesti ahju läheks. Pärast proovisime ka seda ja maitses väga hästi.
Kui saiad olid vormitud, kerkekapist välja tulnud, siis hakkasime neid munamäärde pritsiga pritsima. Nagu airbrush, aga munamääre on sees. Mugav ja kiire. Peale seda tegime saiadele lõiked sisse, ning iga lõikeaugu sisse läks küpsetuskindel suhkur. Kiirelt sai ka korvikeste vorme võiga pintseldatud.
Vahepeal sai mitu korda lattu lipatud ja erinevaid suhkruid ja pralineetäidiseid toodud.
Väga palju aega nõuab ka nõude pesemine-kuivatamine-ära panemine riiulitesse, kuna me ei tea kus veel kõik asjad asuvad. Õnneks enamus asju juba teame.
Mõned asjad läksid pekki ka. Näiteks suutsin ma ära lõhkuda ühe purgi, mis õnneks oli tühi, kuid pidin palju aega kulutama põranda pühkimisele, kuid vaba aega ei olnud niikuinii… Seal peab terrrve põranda ära pühkima, kuna muidu kass võib sealt endale klaasi käppa saada. Õnneks on kassid enamus aega õues ning toas on väga harva. Küll aga on neil lubatud põrandal liigelda ning seega ei tekita nad ka toitudesse karvu. Algul arvasime küll, et no mis see siis nüüd on, kuid tegelikult on kõik ok.
Ahjaa, ning missioon ‘’creamy butter’’ läks pekki. Olen seda enne korduvalt teinud. Panin või 30 sekundiks mikrokasse (seal mugav nr 3 vajutada ja tuleb automaatselt 30 sek) ning ootasin, et see oma töö lõpetaks. Siis kutsus Kenneth mu enda juurde ja käskis suhkrut otsima minna ning mainis, et ma ei pea mikroka juures valvama. No ok. Läksin siis alla keldrisse ja tagasi tulles oli minu või täiesti sulanud. Ülemus muidugi kaotas enesevalitsuse kõige selle peale ja pehmelt õeldes pahandas poistega, kuidas selline asi juhtuda sai. Meiega sellest ei räägitud. Ei teagi, kes seda võid siis edasi sulatas, aga igatahes pekki see läks ja ülemus vihastas.
Kuid headest asjadest. Sain teha diplomat creami (keedukreem ja vahukreem), mis ei ole üldse nii raske kui algul arvasin. Seda kasutatakse ekleeri kaunistamiseks.
Päeva lõpp, nagu ikka, on põnev. Tegin valmis (mikserdasin eraldunud pralineekreemi) ning pritsisin vormidesse pralineekreemi ning sain seletuse, kuidas kommivorme siis pealt õigesti täita. Seda veel ise teha ei lubatud. Samuti nägime, kui tehti kolm suurt vormitäit komme ganachega. Ehk siis alla tuli tempereeritud shokolaad, peale paaalju täidist (kohvi, seesamiseemne ja kookose) ning peale läheb siis miskit homme. Segasime, sulatasime, kaalusime, jaotasime paletiga täidist laiali jne. Kõige põnevam osa oli muidugi see osa, kui sulatatud piimashokolaad ja kakaovõi kokku segati ning see siis pralineetäidisesse. See segati ka omavahel kokku. Ning siis oli vaja täidise temperatuuri alla saada. Saime kätt harjutada laual ‘’tempereerimist’’ ehk pigem temperatuuri alandamist. Igatahes saime ise segu laual paletiga-pahtlilabidaga ringi liigutada ning proovida, kuidas siis suurt kogust liigutada-tempereerida on. Esialgu näitas Fabrice ette ning see tundus suht lihtne, aga ise proovides… nooo ei oska. Käsi peab liikuma sujuvalt, kiirelt ja graatsiliselt. Me olime vist nagu elevandid portselani poes. Aga õppetund omaette ning oli väga tore harjutada. Loodame et ta ikka laseb meil veel seda teha. Äkki ikka saab meist asja.

Oma õhtu lõpetasime lähedal olevas pizza-pasta restoranis fantat joomas, kuna seal oli internet. Meil pole juba eilsest hommikust saadik internetti, kuna omanik unustas arve maksmata, ning tuleb välja et siin läheb selle sisse tagasi lükkamiseks umbes 2-3 tööpäeva. Lootsime, et see juhtub täna, aga ei. Seega tutvusime kohalikega ning tuli välja, et omaniku mees vist töötab seal ning omanik veetis ise ka seal aega. Omanik on ise väga tore ja annab tegelikult endast absoluutse maksimumi. Kõik on siin meid väga kenasti vastu võtnud ning iga meie palvega tegeletakse kohe, kui sellest kuuldakse. Lihtsalt siin korteris vist kõik laguneb :D ja paratamatult peame koguaeg omanikku oma kaebustega kiusama. Kohvikust koju tulles ootas meid koridoris läpakaga naabrimees, kes proovib oma netti ka meile jagada. Fingers crossed!

REEDE
JAAAAAAAA internet on tagasi! Uskumatu kui abitu tunne ilma selleta on... Kuna meil siin telekas ka ei tööta, siis täielikus haudvaikuses oli üsna veider passida.
Tööpäev oli jälle pikk ja raske, kuid huvitav - nagu ikka. Mina olin täna Ravi'ga.
Alustasin hommikul kohe apelsinide koorimise ja lõikamisega, et saada ilusad ja puhtad apelsini lõigud- aga ilma ''kileta''.
Seejärel sain uuesti teha pastry creami. Korra olen seda ka juba teinud. Mingit raketiteadust ei ole, aga musklit mul veel pole.
Mocca-kreemi jaoks kaalusin vahukoored ja seejärel asusime mocca-beseesid moccakreemiga täitma ning siis veeretasime mandlipuistes. Sama tegime hiljem vanillikreemi ja shokolaadipuistega.
Otsisin üles vajalikud vormid mousse jaoks ning täitsin ja silusin vormid shokolaadi moussega, 
Peale seda kui Hanna-Maria oli spets koogid ära glaseerinud, hakkasin mina neid paberitele asetama. Hambatikuga sai pealt toetada ning näppudega veits alt.
Enne lõunat oli ka kerge kuklite veeretamise aeg, kus kõik koos ajasime kuklid õigesse kaalu, vormisime uuesti ning läksid sügavkülma oma aega ootama.
Peale lõunat magusam osa. Lõpetasime eile alustatud pralineede tegemise. Peale tuli panna blond valhrona shokolaad Orelys 35%. kerge lagrtisa järelmaitsega, väga huvitav. Pralineed katsime pealt shokolaadiga ning siis tuli peale puiste- kas seesamiseemned, kookos või kakao. Ning siis spets masinaga lõikasime vastavad jupid. Hiljem neid omavahel lahti saada oli üsna keeruline, kuna ega eriti ju suruda ei tohtinud,kuid paljud olid omavahel tugevasti koos ja pidigi ise noaga lahti lõikama.
Masina puhastus polnud kuigi lõbus.. hambatikk aitas hädast välja.
Ning siis võtsime Raviga homseks vajalikud saiakesed sügavast välja, umbes kaks togi täit saiakesi läks külmkappi ''sulama'', et hommikul ahju minna. Kogused kirjutab Fabrice alati paberilehe peale ning on iga kord erinevad.
Saime pritsida ka trühvlite sisu, kokku üks togitäis plaate. Homme saab neid shokolaadi kasta.
Õnneks koju jõudes ootas meid super uudis, et nett on olemas ning me ei peagi kõrvalolevasse kohvikusse (või selle ette) netti minema, Hommikul enne metroosse minekut tegin seal küll väikese peatuse :P

LAUPÄEV
Kell on 7.05 ja telefon heliseb. Kõlab meeshääl: ''Hi, where are you?''.
Kuna ma ilma kohvita olen veel unesegane, siis võttis hetke, et aru saada kellega tegu. Fabrice sai aru, et tuleme kella 7ks, kuid meie info oli, et tuleme iga päev kell 9. Seega panime end kiirelt riide ja kiirustasime praktikale. Veits peale kaheksat alustasime tööga, seega jõudsime väga hästi. Homme muidugi lähme 7ks :D
Saabudes Fabrice'i ennast ei olnud, jalutas koeraga. Seega jagasime end ise kuttide vahel ära, mina olin Valentiniga, kuna eile olin Raviga ja üleeile Kennetiga. Nimede kirjapilt on kindlasti teine, aga noh.. vabandust :D
Täna oli pigem selline... assisteerimise päev.
Päeva alustasin nõudepesuga, kuna seal oli umbes 10 masina jagu nõusid poiste poolt juba meid ootamas. Nõudepesumasin käib umbes 2-3 min, selle vahepeal sai palju korda saadetud. Nt ühes vahemikus sain maasikad puhastatud- 4ks hakitud. Teisel pausil need koogile paika pandud jne.
Assisteerida sai ka shokolaadi glaze soojendamisel (2x), lõikasin Valentinile taigent ning vormisin. Vormisime Raviga megapikka shokolaadi rullsaiu. Sai igasugu kreeme ja tooraineid otsitud-kaalutud, sobivaid tordialuseid tortidele sobitatud jne.
Otsast lõpuni sain täna teha trühvlid, mida eile alustasin. Kõik koos sai seda teha, 6 plaadi jagu trühvleid tuli. Valentin kastis restiga shokolaadi ning meie veeretasime kakaos. Oli ikka tüütu... inimesi oli ühe plaadi juures nii palju ja enamus aega oli kilpase töö, see oli väsitav. Mulle muidu väga meeldib komme meisterdada, aga see oli jah juba veits kilpase töö, kuna midagi muud teha polnud.
Raviga sain ka kaks alusetäit kirsikookide sisu ära täita. On sellised silikoonmatid-sügavustega. Ja siis igasse ''sügavikku'' panna 6 kirssi ja vedelikku. Need omakorda lähevad sügavkülma ning siis pärast koogipõhjale.
Enamus aega päevast kulus siiski koristamisele. Pärastlõuna oli suurpuhastus vol 2 jaoks. Tegin puhtaks pliidi, seinad, kaks togi jne. Tuli meelde toredad Austraalia koristamistöö ajad :D
Trammi jalutades sai tunda, et esimest korda jalad tõesti olid paistes ja väga vaevaline on käia. See võis ka veepuudusest olla, ei tea. Juua seal ei jõua :D
Trammis otustasime Kertuga minna uut poodi tsekkima - Lidl. Uudistest lugesin, et see pidi Eestisse ka tulema, ja noh siin on see täitsa tore pood. Võrreldes teiste poodidega on see tõesti VÄGA palju odavam, 30 euro eest sai kaks kotitäit tooraineid. Tavaliselt express poes läks paari päeva toit nii palju maksma. Seega väga tore avastus. Kuna esmasp on tööliste püha ning tõenäoliselt kõik poed kinni, ostsime kohe pikemaks sööke ette ära. Meil ju sügavkülm ka!

PÜHAPÄEV
Kell 7 olime platsis ja alustasime tööl. Jällegi alustasin koristamisega. Siis aitasin kordamööda Kennethit, Ravid ja Fabrice'i. Näiteks Kennethile kaalusin taignaid ning Ravi'd aitasin toodete vormist välja võtmisega. Projektijuhi assistendi eriala on ka ikka end ära tasunud :D :D
Kennethiga sai üsnaaaa kaua aega -20C sügavkülmas veedetud. Täpselt nii, veedetud. Umbes 10-15 min olime, aga tundus terve igavik. Tema enamasti tõstis kaste ja mina enamus aega passisin. Oi kui külm oli. Nüüd sai tunda, kuidas Eestis ikka töötajaid hoitakse. Siin saadetakse sind vana jopega sügavkülma, millel ei tööta lukk ega pole kapuutsi. Kindaid ka pole. No ole siis seal külmas ja vaata kuidas teine tööd teeb... Ma tõesti hindan kogu seda võimalust, mis meile antud on, aga vat see sügavkülmas käimine võtab ikka igasuguse motivatsiooni ära. Pärast seda läks ikka tükk aega kui end üles sulatasin ja mõte lahti sulas.
Sain täna esmakordselt teha ka ise shokolaadi fondanti- ehk shokolaadi suhkrumass. Idee on lihtne: paned suhkru, vee ja glükoosisiirupi keema. Suurde miksrisse kaalud kakao pulbri. Kui segu keeb, valad kakaole ning paned masina käima. Kiirelt lisad tavalise suhkrumassi tükke segusse ning tegutsed kiiresti, et segu ei jõuaks taheneda. Väga kiirelt tuleb segu edasi transportida suurde ämbrisse, et segu oleks veidigi voolitav ja tuleks miksrist ära. Käsi tahtis küll pärast seda otsast ära kukkuda, kuna valmis segu tuli umbes 13kg.
Vahepeal sai muidugi jälle koristada ning siis tegime uuesti seda suurt üllatussaia-ehk suure saia sisse peidetakse palju väikeseid võikusi. Nende tegemine oli minule väga keeruline, kuna ma liha ei tarbi. Kokku tehti 14 erinevat võikut, mis sisaldasid igas erinevas versioonis liha-ja kalatooteid. Üritasin vahepeal teise tuppa nõusid pesema minna, aga kutsuti kiirelt tagasi... Oeh. Lõhn oli minu jaoks väga ebameeldiv ning loodan, et seda enam läbi tegema ei pea. See on kindlasti paljude jaoks veider, aga jah.
Täna pidi Valentinil vaba päev olema, aga äkki ta sadas poole päeva pealt unise (ja tusase ;D) näoga sisse ja hakkas midagi askeldama. Tuli välja, et ta oli eile unustanud ühe eritellimus jäätisetordi valmistada ning tuli seda siis täna tegema. Fabrice ütles selle peale, et karistus. Noh, kes seda teab, aga ilmselgelt ülemus nalja ei mõista ning kõik vastutavad oma tegude eest.
Et seda jäätisetorti kohale transportida ning siis kuni söömiseni külmas hoida, ehitas Valentin ise sügavkülma. Panid kuiva jää-tahke süsinikdioksiidi pakikesed penoplastist karpi, tort nende peale ning siis kaas kinni. See hoiab ilusti tordi kuivana ning külmana kuni nad sööma hakkavad. Ei teagi, kui lihtne seda Eestis saada on?
Päev lõppes nagu ikka koristamisega ning täna eriti põnev tegevus-ahju puhastamine. Õnneks ma aitasin ainult lõpus, enamus töö tegi Hanna-Maria. Oli ikka palav nende ahjude eest.
Peale praktikat läksime kohviku poolele ja plaanisime maiustusi kaasa osta, kuna täna on siin niiii ilus suveilm. Valisime oma tooted välja ning maksma hakates tuli välja, et me ei peagi maksma. Saime ikka väga palju asju tasuta. Ütlesime suured tänud ning asusime Kertuga pargi poole teele. Hanna-Marial on pere siin, niiet nemad trippisid Genti poole. Meie Kertuga võtsime poest maasikaid ning pidasime pikniku Elisabeth parkis, mis on meist ühe metroopeatuse võrra kaugemal. Suur ja võimas park, kus oli väga palju rahvast. Lapsed mängisid pallimänge ja teised niisama pikutasid. Väga mõnus!  
Homme on lõpuks vaba päev ning ärkame siis kui ise tahame. JESS!

BELGIA! Esimene nädal

Tsau!

Olen juba nädal aega olnud praktikal Brüsselis Biasetto Pâtisseries, kus mind koolitab Fabrice Debroux. Neli väga põnevat nädalat on veel ees! Viibin Brüsselis 17.aprill-19.mai. Kalamaja päevadeks olen tagasi ;)

Biasetto on tegutsenud juba 25 aastat ning teeb igapäevaselt tooteid ka Belgia kuningale, lisaks oma igapäevasele toodangule. Firma on valitud 25 Belgia parimate patisserie'te ja chocolaterie'te hulka.

Lisainfo Biasetto kohta: 

www.biasetto-bruxelles.be/

http://www.chocolatierpatissier.be./nl/biasetto-fabrice-debroux

http://bakkersvlaanderen.be/uploads/documents/PatissiersChocolatiers.pdf 

Vabandan juba ette ära, et osav sõnasepp ma ei ole, kuid oma mõtted soovin siiski kirja panna, kuna siin juhtub iga päev lihtsalt niiii palju, et hea oleks märkmeid teha :)

ESMASPÄEV 

Kell 6.00 hommikul startisime Brüsseli poole, vahepeatusega Riias. Lennud läksid üsna edukalt, Brüsselisse maandumine oli veidi õudne, raputas palju ja enamus aega olime tumedate pilvede vahel, mitte midagi ei näinud. Aga saime ikka edukalt kohale :) 

Enne õhkutõusmist kiire lennuki pesu :D

Meie landlord tõi meile kohvi ja saiakesi

Ives võttis meid lennujaamast peale ja viis meid ööbimispaika (Ives on Belgia kooli nn üks juhtõpetajatest vms). Elame üsna kesklinna lähedal, Rue de l’Esperance 9 (kes tahab kaardilt vaadata :D). Poed on lähedal ja rongijaam ka. Autost maha astudes oli üsna õudne, kuna meie tänav ei ole väljast just ilusaim. Eile olid pühad ning kõik kohad olid prügikotte täis, see vast tegigi asja natuke hullemaks. Tänaseks juba kõik koristatud ja veits parem väljanägemine kah.

Korteri suhtes olime positiivselt üllatunud, kui saime endale kõik eraldi toad. Algul pidi üks meist magama diivanil, aga nüüd puhta lux elu! Toad olid samas sassis ning paar tundi koristamist oli vajalik.

Kraanikauss on siiani umbes, aga noh ehk saab sellegi korda. Hetkel kirjutan seda postitust wordi, kuna elektrit ega ka internetti pole! Fun, eks?! :D Õnneks see tuli umbes tunniga tagasi. Tuleb välja, et vahel on siin elektritarbimine liiga suur ja lihtsalt lükkab kaitsmest välja.

Meil on korteri kõrval toredad poekesed, ja ühes neist on ka super head valikud veganitele. Pidin peaaegu kogu poe tühjaks ostma, nagu tegelt ka! 

Alpro poolt palju tooteid: soja või tavaline ja light versioon, jogurteid kirsi, mustika, ananassi-passiooni ja virsiku maitsega, tumeda sokolaadi pudingud, erinevad piimad, erinevad taimsed koored. Valmistoitu erinevates versioonides ja nt ka nn liha moodi tehtud toidud. Nt lasanje on väga ‘’reaalne’’ ning sisaldas tofu hakkliha. Tehtud ka Vegan eskalopp tavaline ja juustuga versioon, kana nagitsad, pihvid jne. Seega proovimist jagub. Poes käimine on üsna ajamahukas, kuna siltidel on vaid hollandi ja prantsuse keelsed sildid, ning saab vaid oletada, mis seal sees on. Juhindun rohelistest siltidest ‘’Vegetarisch’’ or something. Kodus saab muidugi kõik üle kontrollida, kui google translate ligidal on :D kohalikke kõnekaarte me ei ostnud ning oleme kodust väljaspool ilma internetita. Üsnagi vabastav tunne, kui koguaeg facebooki ei scrolli.

TEISIPÄEV

Käisime koolis ja osalesime praktilistes tundides. Kooli nimi on Campus Wemmel http://www.campuswemmel.be/ ning asub Brüsselist väljaspool. Kool on kui linnak nagu nimigi ütleb: ühes majas on kokad-kondiitrid-kelnerid-barmanid-restoraniteenindajad jne, teises majas spordikool, kolmandas nagu algkool jne. Koolil isegi oma pisike viinamarja istandus :) kool asub vääga rohelises ja maalähedases piirkonnas, aga samas ikka uus rajoon. Lihtsalt on jäetud ka puudele ja põldudele ruumi. Väga ilus!

Isegi koolis kasutatakse päris vanillikaunasid...

 Kool kondiitri-ja shokolaadituba

vaade kooli restoranist õue

Alpro sojavõi ka koolis kasutuses!

Alustasime oma päeva direktori kabinetis. Röömsameelne direktor tervitas meid ja soovis, et naudiksime siinset aega ja võimalusi. Et õpiksime võimalikult palju.

Siis saime kokariided selga tõmmata ja kööki minna. Õpetajaks oli ülisõbralik naine, kes on seal koolis õpetanud juba neli aastat. Uskumatu kui tore tema ja kõik teised siin on! Nad naeratavad kogu aeg!

Küpsetamine… alustasime Florentine küpsistega:

Sega kokku kastrulis: 240g mett, 240g võid, 240g suhkur, 2 sidruni ja 2 apelsini koor ning mõlemast ühe vilja mahl. Kuumuta keemiseni. Lisa 400g mandlilaaste. Sega. Tõsta portsjonid silikoonmatile ning küpseta 175kraadi juures 15 min (kuldpruuniks)

Siis jahuta tooted ning puhasta vormid. Sulata sokolaad ning pritsi vormi, aseta peale küpsis. Jahuta.

Kookose kook:

12 muna

460g suhkur

460g jahu

vanillikaun, 240g kookoshelbed, 300g või, 180g kookospiim.

Vahusta munad suhkruga, lisa jahu ja kookoshelbed, lisa või ja kookospiim. Sega. Pritsi vormidesse

Küpseta 210 kraadi juures kuni kergelt kuldpruun, u 10 min

Siis vaatasime, kuidas teised airbrush tehnoloogiat kasutavad, Nad värvisid oma sokolaadi palli ja majakesi.

Kertu täidab pralineevorme - tsitruse-karamelli täidis ja piimashokolaadi kate

Kell oli saanud 13.30. Saime lõunale. Einestasime restoranis oma kokariietega, väga imelik oli. Aga söök oli väga-väga hea. Eelroaks saime suppi, läbipaistev ja ilma lihata, õeldi et on mulle kah sobiv, jess! Pearoa sain endale spets hunniku köögivilju ja kausiga friikaid. Kõht sai nii täis! Nägime, et kõrval lauda viidi ka pannkooke moosiga, aga põgenesime kiirelt lauast kuna kõht oli väga täis :D

Tagasi köögis. Saime täita kommi vorme pralineetäidisega, esimest korda keegi õpetas meid seda tegema. Väga hariv oli. See pole üldse nii lihtne kui arvasime :)

Ning siis tegime kuulsaid spekuloosi küpsiseid. 

Sega kõik kokku: 200g pruun suhkur, 200g vett, 4g küpsetuspulber, 4g kruiden?, 160g või, 320g jahu. Vist oli nii.. retseptid kirjutati meile muidugi vöörkeeles… as it turns out we gotta learn how to speak Dutch and French…

Neid tuleb vormida nagu piparkooke ja küpsetada 175 kraadi juures u 15 min

Nüüdseks on kätte jõudnud teise päeva õhtu. Seiklused jätkuvad. Kell on 21.56. Oleme kodus ja kaks tumeda nahavärviga kutti vahetavad korteri lukku, kopsivad nii kuidas jaksavad. Vesi ei lähe siiani kraanist alla. Telekas kanaleid ei ole, ainult DVD mängija. Oeh. Homme on parem päev. Plaanis on minna Biasettosse lepinguid allkirjastama ja linnapeale kolama.

KOLMAPÄEV

Hommikul startisime Ivesiga Biasettosse. Umbes poole tunni sõit kulges edukalt, nägime ka ilusaid elurajoone. Õnneks on ka meie praktikakoht mega ilusas rajoonis. Saime kokku Biasetto omaniku Fabrice Debroux’ga. Meeldiv oli näha, et ka omanik tegeles klientidega ning on hingega asja juures. Klienditeenindajaks on tema naine ning nad on koos pidanud seda kohta juba 25 aastat. Saime kohe algul suurte naeratustega vastu võetud ning sai kokku lepitud, et alustame homme kell 9. Närv tuli sisse!

Peale seda sõitsime tagasi kodupoole, Elisabeth parki juurde, kus pidime ostma transpordi piletid järgevateks nädalateks. Ja seiklused algasid... Tuleb välja, et turistina ei saagi kuu aja kaarti osta, vaid mega kallist ühekorra piletit või 24h oma. Selle jaoks, et saada kaart, pead minema kesklinna. Umbes 40 minuti jalutuskäik. Siis tuli üles otsida see infopunkt, kus saime järgneva info, et peame ikkagi tegema endale passipildid ning andma need koos passiga teenindajale, kes meile siis need kaardid teeb. Läbi pikkade otsingute ja seikluste saime siis kõik asjad tehtud ning oma kaardikesed kätte. Niiet kes peaks seda kunagi läbi tegema, võtke kohe Eestist omale passipildid kaasa ning otsige seda putkat Rogieri metroojaamast. Starbucksi juures on.

Peale seda läksime shopping streedile, kus proovisime neid kuulsaid Belgia friikaid, shoppasime, külastasime umbes miljonit chocolateriet, nägime Manneken Pis'i jne. Ehk siis olime nagu õiged turistid.

Piltidel kuulsad Belgia friikad ja vahvel. Omnomnom!

Õhtul tulime varakult koju, et end homseks esimeseks tööpäevaks korralikult välja puhata.

NELJAPÄEV

Esimene tööpäev. OMG. Kell 6.00 oli äratus ning startisime kodust juba 7.30, kuna tee on pikk ning me ei teadnud ka eriti kuhu minna. Õnneks läks kõik hästi ja jõudsime kohale juba pool tundi enne üheksat, kui pidime alustama. Esimesed reaktsioonid olid veidi ulmelised, kui meid juhatati riideid vahetama keldrikorrusele, kus on üks nende ladudest. Kuskil oli ka kapp ning oma riideid saime hoida suhkrukottide peal. Ulme, eks? Me arvasime sama. Nii kuulus koht, ja siis selline süsteem? Päeva tegi röömsaks kastide peal magav kiisu, kes on omaniku oma. Tal on tegelikult kuus kassi ja üks koer ka. Nad kõik elavad seal. Ja käivad ka tootmisruumides, neile on tekitatud isegi spets sissekäigud. Siiani ei mõista, kuidas euronõuded firmale ei kehti, kuid tegelikult on loomadel ka teine idee. Esmalt muidugi loomateraapia. Tempo on seal megamega kiire ning unistamiseks ei ole aega. Kuid nähes neid loomi, tulevad nad ise su juurde ning saad kasvõi korragi pai teha, nii tore! Kuna ma olen suuur loomasõber, siis minu jaoks on see nagu taevas :) Ning teiseks heaks asjaks on kahjuritõrje. Firma on samas kohas olnud juba 25 aastat, tootmine on suurenenud VÄGA palju. Ladusid on palju ning firma omab ka maja alust keldrit. Kuna ladusid on palju ning kuivaineid samuti, hoiavad kassid hiired-rotid eemale. Täna nt tuli üks kass Leo suure maha murtud tuviga meile tootmisruumi… ju nad siis hiiri ka kätte saavad, või vähemalt oma kohalolekuga eemale hoiavad. Kassid ja koer saavad üsna hästi läbi, vahel ikka koer haugub veidi, aga mingit suuremat kismat ei ole. Nii tore!

Biasetto toodang on suur ning on suunatud kohalikele. Suur osa läheb ka Belgia kuningale ning nende kokkadele. 

Arvestades nende suurt tootmist ning et nende asukoht on koguaeg sama olnud, võib aru saada, miks ruumi on vähe ja kõik kohad stuffi täis. Toodang on väga suur, tehakse ju shokolaadist kujusid, pralineesid, sorbeesid, kümnetes variantides saiakesi, suuri saiu, torte, kooke, ekleere, minitorte, küpsiseid jne. Niiet esimene reaktsioon oli veidi over-rated. Pole see asi üldse nii hull.

Kuid siis lähemalt meie praktikast ja tööülesannetest.

Firmas töötab kolm poissi, Fabrice ja tema naine Nathalie. Nad töötavad 6 päeva nädalas, esmasp on vaba. Kõige kiiremad ajad on muidugi nädalavahetusel, kus ka meie alustame varem. Kohale jõudes tervitas meid ülemus ning tegi kohe väikese koosoleku. Kuna meid on ka kolm, siis määrati iga tüdruk ühe poisi juurde, et nemad siis meid suunaksid ja ülesandeid annaks. Mina olin esimene päev Ravi’ga, Kertu Kennetiga (pagar) ja Hanna-Maria Valentiniga. Muidugi on koguaeg olemas ka ülemus, kes koguaeg ise ka tööd teeb ning käed külge lööb. Ülemus on suur autoriteet, kuid ka semu, kellega nalja teha. Väga tore, loominguline inimene, kes siiani teeb oma tööd suure kirega. Näiteks ta pidevalt laulab, vilistab, ümiseb ja vahel tantsib. Naine on tal ka väga tore ning alati saab nalja. Ning poisid (umbes 21-23a vanad) on ikka väga motiveeritud, uskumatu. Eestis sellist asja ma pole kunagi kohelnud. Olgem ausad, nende tööpäevad on ikka VÄGA rasked ja pikad. Miinimum 8 tundi, keskmiselt 10, kuid ka 12 tunniseid päevi on uhkesti. Kuid see kõik on seda väärt. Õppida on meil palju ja infot ainult voolab.

Niisis asusimegi tööle. Mina alustasin Ravi assisteerimisega ning tegin seda, mida parajasti vaja oli. Riivisin sidrunikoort, pressisin mahla jne. Seejärel andis Fabrice mulle ülesande, et hakata välja kaaluma tooraineid shokolaadi mousse jaoks. Kogused olid üllatavad. Näiteks vahukoort oli juba vaja 6.750kg… no millest me räägime :) Fabrice oli kogu aja minuga koos ning seletas igat etappi. Vat nii on lust õppida, kui on kellelt alati küsida ning saad vastuseks mitte ei või jah, vaid pika seletava jutu MIKS just nii on nagu vaja. Esialgu kaalusin välja zelatiini ja vett, et lasta tal paisuda. Siis panin vahukoore vahustama ning piima keema. Osa suhkrut läheb piima sisse(+zelatiin) ning osa munasegusse. Kui piim keeb, kallad osa munasegusse, segad kiirelt ning kallad segu suurde piimapotti tagasi. Segad. See on siis nagu emulsiooni tegemine, vähemalt nii sain aru. Siis hakkad sinna vahustatud vahukoort segama, algul natuke ning siis segad. Ja siis kallad vedeliku vahukoore hulka, segad. Siis kallad veidi sokolaadile ning lased tal sulada, siis segad ka ülejäänud. Või oli see kogu vedelik korraga, ei mäleta :D igatahes, siis segad ning põhimõtteliselt see ongi valmis.

Siis sain koos Valentiniga koogivorme täita eelnevalt tehtud moussega, ning igasugu muid abistavaid tegevusi teha.

Vahel lihtsalt unustad end teiste tööd vaatama. Lust on vaadata nii kiiret liigutamist, kust saab endalegi palju nippe juurde. Õnneks kutid ise ka seletavad ning tahavad meid õpetada, seletada.

Biasettos on välja töötatud hea tootmistöö korraldus. Väga palju asju tehakse ette ning kasutatakse ära külmkapi ja sügavkülma eeliseid. Neid on seal palju, lausa magamistoa suurune sügavkülm ning lisaks pea samasuur külmkapp, mis on õues eraldiseisva ruumina. Tubades sees on samuti väga palju külmikuid ja panipaikasid. Väga paljud asjad on seal läbi mõeldud ja loogiline, aga meie jaoks on seal veider just alumine kelder. Kuna Fabrice loal võib pilte postitada, siis me ei saa siia suurt fotokogu panna, mis puutub sellesse firmasse. See on igati arusaadav, kuna temal on seal omad retseptid ja asjad, mis ei tohi majast kaugemale jõuda. Seega edaspidi me seal telefone ei kasutagi. Ka Fabrice kasutab paberilipikud ning isegi retseptiraamat on käsitsi ruudulises mapis kirjas. Loominguliste inimeste värk! :)

Kõigil on omad ülesanded. Näiteks õhtuti valmistatakse ette hommikuseks küpsetuseks tooteid. Sügavkülmast tuuakse kastide kaupa tooteid tuppa, sealt võetakse siis vastav kogus, mida Fabrice paberile on kirjutanud. Iga asi omas järjekorras. Külmutatud tooted pannakse ahjuplaadile ning siis togisse. Togid viiakse külmkappi, kust nad siis hommikul võetakse ning otse ahju pannakse. Ettevalmistus ning tootmisplaneerimine on väga tähtis, ja seda firma oskab.

Lõuna on firmas meile tasuta. Kõigile jagus köögiviljasuppi ning lahti lõigati ka kohapeal küpsetatud sepik. Magustoiduks saame süüa praake magustoite, millel pisikesed defektid. Everything has to be perfect!

Õhtu lõpetasime loominguliselt. Fabrice valmistas ette fake-torte, mis läksid kohvikut kaunistama ning klientidele näidisteks. Nad teevad ka eritellimustorte. Saime sellega ka abiks olla ning me saime martsipanist ise minione vormida. Sinna juurde käis ka muidugi pidev õpetus ja aitamine. Samuti näitas ta meile kuidas vormida konna, karu, siga, koera, jänest jne. Tema käes tundus see olevat kui käkitegu. Saime enda minionid valmis ning need pandi ka tordile. Kokku sai vahva tort, mis on nüüd kohvikus teistele vaatamiseks.

Minu oma on südamekujuliste prillidega minion. Südametemurdja!

Koju saime peale kaheksat õhtul. Oli see vast päev! Nii tore ja huvitav, aga väga väsitav :)

REEDE

Kell 9 alustame tööga. Tunne on selline, et sooviks üht suurt kohvi ja paar tundi ilu-und. Kuid Fabrice ulatab meile kõigile ühe paberi, kus on kreemi retsept, kõigil erinev. See on selleks, et kui juhuslikult meie ülemusel pole meile tööd anda, siis saaksime oma spets retsepti teha. Etteruttavalt mainin ära, et sellist hetke ei ole, kus meie masteritel midagi teha ei ole. Sest kui peaks vaba hetk tekkima, kus nt tahaksid vett juua, siis kraanikausi juurde minnes näed juba suurt nõudehunnikut, mis vajab pesemist. Ning peseb see, kellel aega on. Seega, jah… :D

Mina sain creamy red fruits retsepti, mida sain alustada alles 2-3 ajal, enne lihtsalt ei olnud aega. Õnneks Fabrice oli jällegi abiks ning seletas igat etappi. Minul oli vaja vaid asjad välja kaaluda ning siis temaga koos see asi läbi teha. See retsept jäeti meie kätte, ning mõni teine päev, kui ta käsib seda teha, siis peame seda ka oskama. Panin selle endale nüüd kirja, et mitte ära unustada.

Täna olin pagari käe all. Ütleme nii, et täna ma sain aru, miks seal ainult mehed töötavad- see ongi meeste töö :D töstma peab jaksama mega koguseid. Näiteks täna küsis pagar minult, et kas tean, kus on jahukotid. Muidugi teadsin, aga talle ütlesin et tea, kuna muidu ma olekski pidanud sealt alt keldrist seda jahukotti tooma minema. No ei jaksa lihtsalt seda suurt jahukotti kuskilt tagant õngitseda ja siis sellega süles üleskorrusele end tarida.. Nad vist vahel ei mõista, et me oleme tüdrukud ja ei jaksa kõike samamoodi tõsta nagu nemad. Näiteks eile pidin tõstma sügavkülmutatud marmorplaati, millel olid peal metallist koogivormid koos koogiga ning vedela moussega. Ning sellega siis kükitama ja panema selle täääpselt õigesse vahesse sügavkülmas, samas ei tohi mousse üle vormi ääre tulla. Õhtuks on selline tunne, nagu oleks päevläbi bodypumpis käinud. Halb on vinguda, aga seal on tõesti kogused hoopis teised. Kui lähed külmikust võid tooma, saad 10kg kasti. Vahukoort tuues 10L pakk. Munad 10L pakk.. :D

Biasetto puhul mulle väga meeldib see, et ei ole mingit raiskamist. Tooraine on spetsiaalselt valitud, kasutatakse vaid parimat. Seega kallis. Iga asi on arvel ja niisama ei visata midagi ära. Näiteks täna pagari laua taga: tegime laua krabaga puhtaks, kõik ühte kaussi. Kausi sisu kallasime suure sõela peale ja sõelusime esmalt välja jahu. Seda tuli pea kausitäisja jahu kasutatakse rullimismasinas. Ning siis selekteerisin välja suured rosinad, mida sai jälle saias kasutada. Rosin sai ju ainult jahuga kokku. See on vaid üks näide, kuid seda kasutatakse igas kohas ning sellega säästetakse väga palju head toorainet ja raha. Minu arust väga äge!

Iga õhtu ja hommik on ülemusel üks väga hea harjumus, nimelt isiklikult tervitada ja samas ka ära saata inimesi. Hommikul tervitab naeratusega ning käteldes, õhtul samamoodi ning tänab ka tehtud töö eest. Poisid näiteks lähevad peale tööd alla, vahetavad riided ning tulevad siis kõik üles ülemusega isiklikult headaega ütlema. Hea läbisaamine ning austus on kõige alus.

LAUPÄEV

Alustasime kell 7 ning alustasin päeva toodete välja panemisega. Täna olen Valentini käe all. Sättisime paika enamus väikseid kooke, ekleere, tarte jne. Ning paar kandikut oli ka spets ülemuse jaoks. Kutsusin ülemuse ning panime paika ka ülejäänud tooted. Sain põhjaliku koolituse, kuidas tooteid paigutada, kus peavad olema sildid, mis värvigamma järgi tooted käivad jne. SUPER! 

Piltidel just välja pandud toodang. Kõik tehakse kohapeal (v.a väikesed belgia vahvlid)

Edasi hakkasime tegelema puuviljakookidega. Põhjaks põhimõtteliselt tavaline biskviittort, kuid peale tuleb uhkesti marju ja vilju. Üks väiksem tort läks müüki, teine oli eritellimusel ja kahekordne. Torti kaunistasid ka martsipanist kujukesed – kalamehe kook 60ndaks sünnipäevaks. Puuvilju-marju oli väga palju erinevaid ning kasutati vaid värsket ning parimat toorainet. Maasikad on toodud näiteks spetsiaalsest talust Belgias ning need tõesti maitsevad imeliselt, samas ka hästi töödeldavad ning ei lähe käes lõdiks. Iga tooraine on spetsiaalselt valitud ning mingeid allahindlusi ei tehta.

Järgnevaks ülesandeks oli profitroolide täitmine (50tk) keedukreemiga (pastry cream) ning siis pandi kokku suur tort. All tart põhi, siis vahukoor ning peale laotakse profitroolidest torn. Vahele vahukoor, peale shokolaadi kreem ning muidugi shokolaadist kaunistused. Ei jõudnud pilti teha, aga nägi imeline välja!

Saime vorpida saiakesi – shokolaadi täidisega ja lehttaignaga. Neid tuli ikka kohe mitusada või rohkemgi.

Saime teha shokolaadist kaunistusi. Valasime tempereeritud shokolaadi küpsetuspaberile ning ajasime kiirelt selle paberil laiali. Seejärel lastakse neil veidi taheneda ning lõigatakse vastavad kujud, mida vaja. See vajab harjutamist :D Kiirus on asja võti, kuna shokolaad tahkub marmorplaadil väga kiirelt.

Täna oli Biasettos ka kevadine suurpuhastus. Sinna kulus järgnevad pool päeva.

Lahti saime juba kolme paiku, aga koju jõudes ei olnud elektrit ning läksime hoopis Hanna-Mariaga linna avastama. Sõitsime metrooga tundmatusse peatusesse ning hakkasime lihtsalt uusi kohti avastama. Brüssel on ikka niiii ilus! Eelnevalt olime vaid enda naabruskonnas, mis ei ole kohe üldse ilus ja turvaline. Siinkohal mainiks ära, et Molenbeeki ei soovita kolida. Siin ikka pimedas üksi käia ei soovita. Mujal on kena ja puhas :D

PÜHAPÄEV

Ärkasime 3.30, et alustada juba kell 6. Aitame tooteid kaunistada ning neid välja panna. Poisid tulevad juba kell 3 tööle, niiet meil puhta lux elu.

Täna oli tööl vaid Fabrice, Valentin, meie ja Jurgen (Jürgen?). Ta käib Biasettos abis pühapäeviti juba viimased kümme aastat. Nädala sees on ta õpetaja, seega ka väga hea seletaja ja viitsis meiega tegeleda. Inglise keel on ka super, kuna tundus olevat iirlane. Täna töötas temaga põhiliselt Kertu.

Päeva algus oli kiire ja eriti aitas kaasa unesegadus. Olime (mina vähemalt) väga väsinud. Unepuudus andis tunda, kuigi olime 7h maganud. Tööpäevad on lihtsalt nii intensiivsed ja pikad, et meile on see harjumatu.

Mina töötasin koos Valentini ja Fabricega. Päeva alustasin oma lemmiktööga-puuviljadega tegutsemine. Algul puhastad ja lõikad sobivaks ning siis sai suure puuviljatordi jälle kokku panna. Eile sain koos Valentiniga harjutada, täna tegin juba iseseisvalt. Sinna tordi peale läheb ikka VÄGA palju puuvilju. Kõik omas järjekorras ja teatud kohtadesse. Kõigel on oma eesmärk. Pealt tuli kergelt katta zelatiiniga (eriti lõikekohad), aga paksult zelatiiniga siin ei kaeta. Vaid vajalikud kohad. Tordile annab alati viimase lihvi Fabrice, kes otsustab kuidas kõige pealmine osa tuleb. Ka tänane tort oli eritellimusel, peale läks martsipanist silt vastava jutuga. See pritsitakse shokolaadiga käsikirjaga peale.

Seejärel tuli kiirelt kaunistada väikesed tart’id-mina sain red fruits oma teha. ‘’Sisse’’ keedukreem, peale vaarikad, maasikad, mustikad, punane sõstar, põldmarjad. Ning läikeks veidi jellyt. Kertu tegi maasika tart’id ja Hanna-Maria vaarika.

Kui need valmisid, tuli tooteid välja panna. Kuna sain eile Fabricelt koolituse, sain seda täna ise teha. Jällegi on kõigel süsteem ning igal kahtlusel tuleb chef kutsuda. Kõigil oli niii kiire ja oli üsna raske teda tabada.

Samuti sai saiakesi õunapüreega täita, croissante lahti lõigata, toodetele keedukreemi pritsida jne.

Sain täna ka suure maasika tart’i kaunistada, OMG :) see oli nii ilus. Terve karbitäis marju läks sinna kohe kindlasti, pluss peale kaunistuseks igasugu värskeid puuvilju. Nii nämma!

Kui kiire aeg oli läbi, saime näha eritellimustordi valmimist. Shokolaadikattega tort, isale ja lapsele korraga üks tort, ühendatud oli elegantsus ja lapsikus. Suur ristküliku kujuline tort, tumeda shokolaadi kattega, shokolaadi plaadid kaunistuseks. Peal prinditud Trollide pilt ning peale martsipanist ühe trolli kuju. Kuju tegemisel saime ka abiks olla ning samal ajal õpetussõnu kuulda. 

Peale seda läksime kõik Jürgenile appi taigent peksma :D suured taignapallid olid laual ning need oli vaja kõik kätega lapikuks lüüa. Aga taignatükk oli suur ja raske, oli see vast trenn.

Tegime esmakordselt ka soolaseid saiu, neid seal tava kaubana ei tehta. Eritellimusel tegime pea nelikümmend väikest kuklit, igaüks keskelt pooleks. Vahele erinevaid soolaseid täidiseid. Ning siis panime need kõik ühe suuuure saia sisse. Nägi välja nagu suur saiake. Nimeks ‘’Surprise bread’’. Soolaseid tooteid ei tehta igapäevaselt, kuna inimesed ei soovi neid eriti, ei tasuvat ära.

Ning päeva oodatuim hetk-õpetussõnad Fabricelt shokolaadi ja tempereerimise kohta. Oleks tahtnud goProd pea külge panna ja siis kõike salvestada, et ka teile seda edasi anda. NIIII PALJU INFOT! :D

Tema kasutab Valhrona shokolaadi, mis on tegelikult Prantsusmaalt. 
(Mu programm ei soovi š märki teha, niiet sorry kui šokolaad koguaeg valesti kirjutan :D :D).

Shokolaadi tempereerimiseks vajalikud temperetuurid:

Valge: 45-48; 26-27; 28

Piima: 45-48; 27-28; 29-30

Tume: 55-58; 29; 31-32

Täna ta näitas ja seletas ka laual tempereerimist. Küll need käed ikka peavad kiirelt käima. Samuti arutlesime pikalt shokolaadi koostisest ning maitsetest. Proovisime ka maitsemeeli proovile panna, kui proovisime lagritsa pulbrit algul nina kinni ning siis nina lahti süüa. Artulesime, kuidas tekib maitse ning milliseid maitseid tunneme nii lagritsas kui shokolaadis. Väga põnev!

Ning homme on meie esimene vaba päev ja lähme Belgiat avastama, yassss!