BELGIA! Teine nädal

Tsauki!

Teine nädal on juba alanud. Aeg läheb nii kiiresti!
PÜHAPÄEVA õhtu puhul otsustasime tagasi minna Louiza metroopeatusesse, kus ükspäev õhtul Hanna-Mariaga jalutamas käisime. Seal oli niii chill õhkkond.. midagi Tallinna vanalinna ja telliskivi vahepealset. Mönus! Salajane plaan oli ka Luxemburg üles leida, aga see sujuvalt läks meist mööda ning nautisime muid kohti. Küll me sinna ka jõuame.
Louiza peatusest jalutasime ise edasi ning avastasime uusi parke, Schumani ''kaare'' mis Hanna juba ammu otsis, ning palju muud ägedat. Nägime ka Euroopa parlamendi ja sealse Eesti lipu ära.

tagaplaanil Euroopa Parlamendi hooned

kõik on niii roheline!

kurikuulus Schumani kaar, mille me kogemata leidsime

Belgia vahvel!

Schumani kaar ühelt ja teiseltpoolt

Lihtsalt ilus maja

Love metro stations :D

ESMASPÄEV (24.04)
Meil oli esimene vaba päev ning läksime muidugi linnapeale turiste mängima. Plaanisime minna kuninga aeda vaatama, kuid see oli täna kinni. Tahame sinna minna, kuna kuninga aed avatakse vaid korra aastas nädalaks-paariks ning me just oleme sel ajal siin. Kasutame võimalust ning käime seal ikka ära. Nagu eelnevalt mainitud, siis Biasetto chef teeb kuningale tooteid. Seepärast on tema kuningale aukülaline ning saab võimaluse minna teistest tund aega varem oma naisega romantilisele jalutuskäigule kuninga aeda. Muidu peaksid teid jagama sadade teiste turistidega. Minu arust väga tore zest :)
Läksime selle asemel hoopis Atomiumi vaatama, mis on nagu Brüsseli Eiffeli torn=turistimagnet. Sõitsime sinna kohale, leidsime selle ilusti üles ning väljast oli vaade tõepoolest ilus. Uskumatu, aga see ehitati juba 1958 ning renoveeriti täielikult 2005.aastal. Atomium on 102m kõrge ning meenutab rauakristalli, kui kristalli suurendataks 165 miljardit korda. Cnn on nimetanud Atomiumi Euroopa kõige veidramaks ehitiseks, mida ta tõepoolest ka on. Üsnagi ebapraktiline, kuid eks ta ju ehitatigi kunagi maailmanäituse jaoks ning lihtsalt kujunes Brüsseli ikooniks. Olen selline praktiline inimene, mis teha :D Käisime ka seal sees, kuid midagi erilist seal küll ei olnud. Kui oled ikka Teletornis käinud, siis Atomium jäi üsnagi igavaks. Vähemalt minu arvamus on selline.

  Atomium

Parc de Laeken - suur ja ilus park, ja jänesed! 

Peale Atomiumi läksime ühte suurde kaubanduskeskusesse, kus lootsime odavaid ja toredaid poekesi leida. Peab mainima, et see on üks kõige veidramaid poeskäike siiani. Koha nimeks Trade Mart Brussels. Läksime ühest uksest sisse ning nägime ilusaid poekesi. Siis oli üks naine leti taga, kes müüs pileteid. Saime sinna sisse ühe naise kaudu, kes lihtsalt heast südamest meid oma kaardiga sisse lasi. Muidu oleks 20 eurot maksnud/inimene. Nooo okei. Käime ja vaatame siis ringi, kuid kaupu täis poed on inimtühjad. Tundus olevat eksklusiivtoodete kaubamaja, kus kliente ei olnud. Oli selline tunne nagu oleks just zombie acopalypse olnud :D Kaubamajal oli pinda 200,000m2 ning nägime umbes viite klienti. Ei julgenud seal kaua olla ja tulime kiirelt ära. Õnneks oli jälle tore naine, kes meid sealt välja lasi, muidu polekski saanud. Täitsa pekkis. Oli ikka hea tunne kui sealt liikuma saime!

Edasi liikusime läbi suuuure pargi. Nägime politseikoerte treenimist, ilusat parki ja vaateid. Kuulasime linnulaulu ning lõpuks nägime ka jänesed ära. Nimelt lennujaamast ööbimiskohta sõites nägime parkides palju jäneseid ning ise jalutades pole me neid siiani kohanud. Nüüd aga nägime terve koloonia ära.
Läbi pargi liikudes jõudsime kogemata kuninga aia juurde ning sealt hakkasime jala linna poole tagasi tulema. Avastasime igasugu kohti, nt Laekeni linnaosa. Peatee oli ilus, aga kõrvaltänavatel jalutades ei tundnud end kindlalt ning otsisime trammitee üles. Saime tagasi elavate hulka ning otsisime omale süüa. Tuleb välja, et siin on esmaspäev nagu pühapäev ja enamus kohti on kas kinni või sulgeb juba kell 4. Seega oli toidukoha leidmine keeruline, aga lõpuks ikka saime söödud ning edukalt koju tagasi.

The Church of Our Lady of Laeken

Belgia oma ''Notre-Dame'' ja ilusad kirsipuud

TEISIPÄEV
Tööpäev. Kell 9 alustame tööga ning saime koju viie paiku. Oli see vast päev...
Hommikul sain sujuvalt jälle Valentinilt käskluseid ning hakkasin valmistama biskviittaigent/tordipõhjasid... 1kg jahu, 1kg mune, 1kg suhkrut ja võid kah. Kenad käeharjutused jälle hommikul :) Sain juba vormid ära määrida, kui tuli juba uus ülesanne ning Valentin pani koogid ise ahju. Sain Fabricilt retsepti, mis oli vaja kindlasti täna ära teha - keedukreemi 8kg, JESS! :D selle tegemise sain vast selgeks. Ja muskel kasvab.
Sain kõrvalt näha ka tarte tartin vormimist ning sain ära lõigata üleliigseid ääri.
Vahepeal sai ka käeharjutusi teha saiakeste vormimise näol. Täna oli teemas lehttaigen ning tegime igasugu erinevaid saiu. Jõudsin paar erinevat teha, kui tuli juba uus ülesanne-uus retsept, moosi tegemine.
3kg marju potti ning retsepti järgi muid asju ka. Moos oli täitsa taimne, paksendajaks pektiin ;) algul lootsin, et teen vaid ühe portsu ning Kertu teeb siis teise ja Hanna-Maria kolmanda... aga ei :D nemad said saiakesi edasi teha ning ma pidin seda moosi keetma... mulle kohe ÜLDSE EI MEELDINUD :D esimene asi kogu aja jooksul ma tundsin, et vat see ei meeldi. Kogused on tohutult suured ning pidin kolme erinevat moosi tegema, kokku tuli 57 purki ja kolme erinevat maitset. Tavaliselt teevad nad seda kõik koos, kuid siis mina pidin üksi tegema. Võibolla siis asi selles oligi, et pidin kogu asja ise tegema ning ajaliselt ei jõudnud järgi. Iga asi pidi minema potti omal ajal ning teatud täpse kaaluga. Pärast pidi segu kuumutama täpselt 103 kraadini ning siis kiirelt purgid kuumast välja ja... kiirelt tuli see segu ära valada, kaaned peale panna ja samas juba uus ports kuuma panna ja uusi tooraineid järgmiseks moosi ringiks välja kaaluda. Arvasin, et ma pole nagu kõige aeglasem ka, aga tuleb välja, et igat ülesannet saaks tegelikult edukalt kümme korda kiiremini teha, tuleb lihtsalt nippe teada. Õnneks sain õpetussõnu niiet ehk järgmine kord läheb kiiremini. Päeva lõpuks sain kõik purgid ükshaaval ka üle pesta ja kuivatada. Need lähevad klientidele müügiks.
Päeva lõpuks veel koristamist ja pappkastide kokku lappimist. Iga õhtu ikka koristame seal üsna palju, kuid õnneks koristavad kõik koos ning minnakse ära ka koos. Süsteem on kõigile ühtne ning kedagi ei eelistata ega karistata nõmedate ülesannetega.
Saime teada, et siin on igal kondiitril omad noad, nagu Eestis kokkadelgi. Huvitav, miks Eesti kondiitritel enda nuge ei pea olema?

KOLMAPÄEV
Jällegi kirjutan blogi wordi, kuna internetti pole. Seekord on arve maksmata ning wifit lubati tagasi alles päeva-paari pärast. Seiklused siin majas vist ei lõppe. Iga päev peame omanikku kutsuma, kuna midagi ei tööta või on kogu elekter/internett kadunud. Nt mikrolaenahi lõpetas ka meiega koostöö. Tegime sellega iga hommik putru, kuid nüüd peame potte pesema. Peale pikki ja raskeid tööpäevi ei viitsi lihtsalt selliste jamadega tegeleda. Tahaks rahulikult süüa ja oma toas kodustega rääkida, kuid tihtipeale on ka see tegevus häiritud.
Tänasel vabal päeval käisime lõpuks kauaoodatud kuninga aias ning see oli tõesti ootamist väärt. Botaanikaaiad on avatud vaid korra aastas ning rahvamasse oli kohale toodud busside viisi. Nüüd siis pikem fotoseeria lillearmastajatele :)

Selles botaanika majas olid orhideed jms vägevam kraam ;)

Paremal väike osa kuninga paleest ning keskel-tagaplaanil linna siluett. Pildilt üsna halb näha, aga kohal olles erinevate nurkade alt oli väga hästi näha. Kuningal muidugi kõige parem vaade oma linnale.

NELJAPÄEV
Oi milline tööpäev. 9.00-18.00 oli ikka tõsine töötegemine. Täna proovisin kohe kõik asjad kirja panna, mida ma tegin, aga nojah… lootus on lollide lohutus. Sellist aega seal ei ole. Vahepeal oli juba mõte vetsu põgeneda, et asjad kirja panna, aga jätsin selle ikkagi lõunapausi ajaks :D
Alustasin päeva Kennethiga-pagariga. Kaalusime-vormisime saiu. Valmistasime suhkrutaigent (nagu sugar bread, mitte tuile küpsise jaoks), tegime sadu kukleid, kaalusime ja vormisime neidki jne. Ehk siis taigen igas vormis. Raske on õelda, mida me täpselt teeme, kuna üks hetk olen Kennethiga ja aitan tal kukleid kaalu ajada, teine hetk kutsub chef ja aitan tal spets shokolaadi otsida ning seda siis sulatada. Seega passimist ei ole ning teeme seda, mida meilt palutakse. Saiakeste vormimise vahepeal sain ka passionfruit muffinitele peale pritsida pralinee, et need korra uuesti ahju läheks. Pärast proovisime ka seda ja maitses väga hästi.
Kui saiad olid vormitud, kerkekapist välja tulnud, siis hakkasime neid munamäärde pritsiga pritsima. Nagu airbrush, aga munamääre on sees. Mugav ja kiire. Peale seda tegime saiadele lõiked sisse, ning iga lõikeaugu sisse läks küpsetuskindel suhkur. Kiirelt sai ka korvikeste vorme võiga pintseldatud.
Vahepeal sai mitu korda lattu lipatud ja erinevaid suhkruid ja pralineetäidiseid toodud.
Väga palju aega nõuab ka nõude pesemine-kuivatamine-ära panemine riiulitesse, kuna me ei tea kus veel kõik asjad asuvad. Õnneks enamus asju juba teame.
Mõned asjad läksid pekki ka. Näiteks suutsin ma ära lõhkuda ühe purgi, mis õnneks oli tühi, kuid pidin palju aega kulutama põranda pühkimisele, kuid vaba aega ei olnud niikuinii… Seal peab terrrve põranda ära pühkima, kuna muidu kass võib sealt endale klaasi käppa saada. Õnneks on kassid enamus aega õues ning toas on väga harva. Küll aga on neil lubatud põrandal liigelda ning seega ei tekita nad ka toitudesse karvu. Algul arvasime küll, et no mis see siis nüüd on, kuid tegelikult on kõik ok.
Ahjaa, ning missioon ‘’creamy butter’’ läks pekki. Olen seda enne korduvalt teinud. Panin või 30 sekundiks mikrokasse (seal mugav nr 3 vajutada ja tuleb automaatselt 30 sek) ning ootasin, et see oma töö lõpetaks. Siis kutsus Kenneth mu enda juurde ja käskis suhkrut otsima minna ning mainis, et ma ei pea mikroka juures valvama. No ok. Läksin siis alla keldrisse ja tagasi tulles oli minu või täiesti sulanud. Ülemus muidugi kaotas enesevalitsuse kõige selle peale ja pehmelt õeldes pahandas poistega, kuidas selline asi juhtuda sai. Meiega sellest ei räägitud. Ei teagi, kes seda võid siis edasi sulatas, aga igatahes pekki see läks ja ülemus vihastas.
Kuid headest asjadest. Sain teha diplomat creami (keedukreem ja vahukreem), mis ei ole üldse nii raske kui algul arvasin. Seda kasutatakse ekleeri kaunistamiseks.
Päeva lõpp, nagu ikka, on põnev. Tegin valmis (mikserdasin eraldunud pralineekreemi) ning pritsisin vormidesse pralineekreemi ning sain seletuse, kuidas kommivorme siis pealt õigesti täita. Seda veel ise teha ei lubatud. Samuti nägime, kui tehti kolm suurt vormitäit komme ganachega. Ehk siis alla tuli tempereeritud shokolaad, peale paaalju täidist (kohvi, seesamiseemne ja kookose) ning peale läheb siis miskit homme. Segasime, sulatasime, kaalusime, jaotasime paletiga täidist laiali jne. Kõige põnevam osa oli muidugi see osa, kui sulatatud piimashokolaad ja kakaovõi kokku segati ning see siis pralineetäidisesse. See segati ka omavahel kokku. Ning siis oli vaja täidise temperatuuri alla saada. Saime kätt harjutada laual ‘’tempereerimist’’ ehk pigem temperatuuri alandamist. Igatahes saime ise segu laual paletiga-pahtlilabidaga ringi liigutada ning proovida, kuidas siis suurt kogust liigutada-tempereerida on. Esialgu näitas Fabrice ette ning see tundus suht lihtne, aga ise proovides… nooo ei oska. Käsi peab liikuma sujuvalt, kiirelt ja graatsiliselt. Me olime vist nagu elevandid portselani poes. Aga õppetund omaette ning oli väga tore harjutada. Loodame et ta ikka laseb meil veel seda teha. Äkki ikka saab meist asja.

Oma õhtu lõpetasime lähedal olevas pizza-pasta restoranis fantat joomas, kuna seal oli internet. Meil pole juba eilsest hommikust saadik internetti, kuna omanik unustas arve maksmata, ning tuleb välja et siin läheb selle sisse tagasi lükkamiseks umbes 2-3 tööpäeva. Lootsime, et see juhtub täna, aga ei. Seega tutvusime kohalikega ning tuli välja, et omaniku mees vist töötab seal ning omanik veetis ise ka seal aega. Omanik on ise väga tore ja annab tegelikult endast absoluutse maksimumi. Kõik on siin meid väga kenasti vastu võtnud ning iga meie palvega tegeletakse kohe, kui sellest kuuldakse. Lihtsalt siin korteris vist kõik laguneb :D ja paratamatult peame koguaeg omanikku oma kaebustega kiusama. Kohvikust koju tulles ootas meid koridoris läpakaga naabrimees, kes proovib oma netti ka meile jagada. Fingers crossed!

REEDE
JAAAAAAAA internet on tagasi! Uskumatu kui abitu tunne ilma selleta on... Kuna meil siin telekas ka ei tööta, siis täielikus haudvaikuses oli üsna veider passida.
Tööpäev oli jälle pikk ja raske, kuid huvitav - nagu ikka. Mina olin täna Ravi'ga.
Alustasin hommikul kohe apelsinide koorimise ja lõikamisega, et saada ilusad ja puhtad apelsini lõigud- aga ilma ''kileta''.
Seejärel sain uuesti teha pastry creami. Korra olen seda ka juba teinud. Mingit raketiteadust ei ole, aga musklit mul veel pole.
Mocca-kreemi jaoks kaalusin vahukoored ja seejärel asusime mocca-beseesid moccakreemiga täitma ning siis veeretasime mandlipuistes. Sama tegime hiljem vanillikreemi ja shokolaadipuistega.
Otsisin üles vajalikud vormid mousse jaoks ning täitsin ja silusin vormid shokolaadi moussega, 
Peale seda kui Hanna-Maria oli spets koogid ära glaseerinud, hakkasin mina neid paberitele asetama. Hambatikuga sai pealt toetada ning näppudega veits alt.
Enne lõunat oli ka kerge kuklite veeretamise aeg, kus kõik koos ajasime kuklid õigesse kaalu, vormisime uuesti ning läksid sügavkülma oma aega ootama.
Peale lõunat magusam osa. Lõpetasime eile alustatud pralineede tegemise. Peale tuli panna blond valhrona shokolaad Orelys 35%. kerge lagrtisa järelmaitsega, väga huvitav. Pralineed katsime pealt shokolaadiga ning siis tuli peale puiste- kas seesamiseemned, kookos või kakao. Ning siis spets masinaga lõikasime vastavad jupid. Hiljem neid omavahel lahti saada oli üsna keeruline, kuna ega eriti ju suruda ei tohtinud,kuid paljud olid omavahel tugevasti koos ja pidigi ise noaga lahti lõikama.
Masina puhastus polnud kuigi lõbus.. hambatikk aitas hädast välja.
Ning siis võtsime Raviga homseks vajalikud saiakesed sügavast välja, umbes kaks togi täit saiakesi läks külmkappi ''sulama'', et hommikul ahju minna. Kogused kirjutab Fabrice alati paberilehe peale ning on iga kord erinevad.
Saime pritsida ka trühvlite sisu, kokku üks togitäis plaate. Homme saab neid shokolaadi kasta.
Õnneks koju jõudes ootas meid super uudis, et nett on olemas ning me ei peagi kõrvalolevasse kohvikusse (või selle ette) netti minema, Hommikul enne metroosse minekut tegin seal küll väikese peatuse :P

LAUPÄEV
Kell on 7.05 ja telefon heliseb. Kõlab meeshääl: ''Hi, where are you?''.
Kuna ma ilma kohvita olen veel unesegane, siis võttis hetke, et aru saada kellega tegu. Fabrice sai aru, et tuleme kella 7ks, kuid meie info oli, et tuleme iga päev kell 9. Seega panime end kiirelt riide ja kiirustasime praktikale. Veits peale kaheksat alustasime tööga, seega jõudsime väga hästi. Homme muidugi lähme 7ks :D
Saabudes Fabrice'i ennast ei olnud, jalutas koeraga. Seega jagasime end ise kuttide vahel ära, mina olin Valentiniga, kuna eile olin Raviga ja üleeile Kennetiga. Nimede kirjapilt on kindlasti teine, aga noh.. vabandust :D
Täna oli pigem selline... assisteerimise päev.
Päeva alustasin nõudepesuga, kuna seal oli umbes 10 masina jagu nõusid poiste poolt juba meid ootamas. Nõudepesumasin käib umbes 2-3 min, selle vahepeal sai palju korda saadetud. Nt ühes vahemikus sain maasikad puhastatud- 4ks hakitud. Teisel pausil need koogile paika pandud jne.
Assisteerida sai ka shokolaadi glaze soojendamisel (2x), lõikasin Valentinile taigent ning vormisin. Vormisime Raviga megapikka shokolaadi rullsaiu. Sai igasugu kreeme ja tooraineid otsitud-kaalutud, sobivaid tordialuseid tortidele sobitatud jne.
Otsast lõpuni sain täna teha trühvlid, mida eile alustasin. Kõik koos sai seda teha, 6 plaadi jagu trühvleid tuli. Valentin kastis restiga shokolaadi ning meie veeretasime kakaos. Oli ikka tüütu... inimesi oli ühe plaadi juures nii palju ja enamus aega oli kilpase töö, see oli väsitav. Mulle muidu väga meeldib komme meisterdada, aga see oli jah juba veits kilpase töö, kuna midagi muud teha polnud.
Raviga sain ka kaks alusetäit kirsikookide sisu ära täita. On sellised silikoonmatid-sügavustega. Ja siis igasse ''sügavikku'' panna 6 kirssi ja vedelikku. Need omakorda lähevad sügavkülma ning siis pärast koogipõhjale.
Enamus aega päevast kulus siiski koristamisele. Pärastlõuna oli suurpuhastus vol 2 jaoks. Tegin puhtaks pliidi, seinad, kaks togi jne. Tuli meelde toredad Austraalia koristamistöö ajad :D
Trammi jalutades sai tunda, et esimest korda jalad tõesti olid paistes ja väga vaevaline on käia. See võis ka veepuudusest olla, ei tea. Juua seal ei jõua :D
Trammis otustasime Kertuga minna uut poodi tsekkima - Lidl. Uudistest lugesin, et see pidi Eestisse ka tulema, ja noh siin on see täitsa tore pood. Võrreldes teiste poodidega on see tõesti VÄGA palju odavam, 30 euro eest sai kaks kotitäit tooraineid. Tavaliselt express poes läks paari päeva toit nii palju maksma. Seega väga tore avastus. Kuna esmasp on tööliste püha ning tõenäoliselt kõik poed kinni, ostsime kohe pikemaks sööke ette ära. Meil ju sügavkülm ka!

PÜHAPÄEV
Kell 7 olime platsis ja alustasime tööl. Jällegi alustasin koristamisega. Siis aitasin kordamööda Kennethit, Ravid ja Fabrice'i. Näiteks Kennethile kaalusin taignaid ning Ravi'd aitasin toodete vormist välja võtmisega. Projektijuhi assistendi eriala on ka ikka end ära tasunud :D :D
Kennethiga sai üsnaaaa kaua aega -20C sügavkülmas veedetud. Täpselt nii, veedetud. Umbes 10-15 min olime, aga tundus terve igavik. Tema enamasti tõstis kaste ja mina enamus aega passisin. Oi kui külm oli. Nüüd sai tunda, kuidas Eestis ikka töötajaid hoitakse. Siin saadetakse sind vana jopega sügavkülma, millel ei tööta lukk ega pole kapuutsi. Kindaid ka pole. No ole siis seal külmas ja vaata kuidas teine tööd teeb... Ma tõesti hindan kogu seda võimalust, mis meile antud on, aga vat see sügavkülmas käimine võtab ikka igasuguse motivatsiooni ära. Pärast seda läks ikka tükk aega kui end üles sulatasin ja mõte lahti sulas.
Sain täna esmakordselt teha ka ise shokolaadi fondanti- ehk shokolaadi suhkrumass. Idee on lihtne: paned suhkru, vee ja glükoosisiirupi keema. Suurde miksrisse kaalud kakao pulbri. Kui segu keeb, valad kakaole ning paned masina käima. Kiirelt lisad tavalise suhkrumassi tükke segusse ning tegutsed kiiresti, et segu ei jõuaks taheneda. Väga kiirelt tuleb segu edasi transportida suurde ämbrisse, et segu oleks veidigi voolitav ja tuleks miksrist ära. Käsi tahtis küll pärast seda otsast ära kukkuda, kuna valmis segu tuli umbes 13kg.
Vahepeal sai muidugi jälle koristada ning siis tegime uuesti seda suurt üllatussaia-ehk suure saia sisse peidetakse palju väikeseid võikusi. Nende tegemine oli minule väga keeruline, kuna ma liha ei tarbi. Kokku tehti 14 erinevat võikut, mis sisaldasid igas erinevas versioonis liha-ja kalatooteid. Üritasin vahepeal teise tuppa nõusid pesema minna, aga kutsuti kiirelt tagasi... Oeh. Lõhn oli minu jaoks väga ebameeldiv ning loodan, et seda enam läbi tegema ei pea. See on kindlasti paljude jaoks veider, aga jah.
Täna pidi Valentinil vaba päev olema, aga äkki ta sadas poole päeva pealt unise (ja tusase ;D) näoga sisse ja hakkas midagi askeldama. Tuli välja, et ta oli eile unustanud ühe eritellimus jäätisetordi valmistada ning tuli seda siis täna tegema. Fabrice ütles selle peale, et karistus. Noh, kes seda teab, aga ilmselgelt ülemus nalja ei mõista ning kõik vastutavad oma tegude eest.
Et seda jäätisetorti kohale transportida ning siis kuni söömiseni külmas hoida, ehitas Valentin ise sügavkülma. Panid kuiva jää-tahke süsinikdioksiidi pakikesed penoplastist karpi, tort nende peale ning siis kaas kinni. See hoiab ilusti tordi kuivana ning külmana kuni nad sööma hakkavad. Ei teagi, kui lihtne seda Eestis saada on?
Päev lõppes nagu ikka koristamisega ning täna eriti põnev tegevus-ahju puhastamine. Õnneks ma aitasin ainult lõpus, enamus töö tegi Hanna-Maria. Oli ikka palav nende ahjude eest.
Peale praktikat läksime kohviku poolele ja plaanisime maiustusi kaasa osta, kuna täna on siin niiii ilus suveilm. Valisime oma tooted välja ning maksma hakates tuli välja, et me ei peagi maksma. Saime ikka väga palju asju tasuta. Ütlesime suured tänud ning asusime Kertuga pargi poole teele. Hanna-Marial on pere siin, niiet nemad trippisid Genti poole. Meie Kertuga võtsime poest maasikaid ning pidasime pikniku Elisabeth parkis, mis on meist ühe metroopeatuse võrra kaugemal. Suur ja võimas park, kus oli väga palju rahvast. Lapsed mängisid pallimänge ja teised niisama pikutasid. Väga mõnus!  
Homme on lõpuks vaba päev ning ärkame siis kui ise tahame. JESS!