BELGIA! viies ja viimane nädal

ESMASPÄEV
Vaba päev nagu ikka. Plaanisime Lille'sse sõita, kuid hommikul pileteid ostes nägime, et need on poole kallimad kui eile vaatasime. Samas homme saaks jälle soodsalt.. mõtlesime, et muudame oma plaanid ringi ja lähme hoopis kolmapäeval Prantsusmaale.
Seega läksid kõik oma teed - linna peale - shoppama või koju puhkama. Juba tänasest on ilm ikka vägagi soe ja sai rahumeeli särgiga linnas ringi käia. Tõotab head.
Käisin linnas ja ostsin oma lemmiku ingveri sinepi spetsiaalsest Oil and Vinegar poest, neil oli seal muidugi palju väga häid asju aga kohver ei kannata juba ammu lisa asju :D selle lihtsalt pidin võtma...
Teistest ma väga ei teagi, see päev oli puhkamiseks ja kõik olid rohkem oma konkudes. Pikk töönädal on ju ka seljataga olnud.
Muide, emadepäeva tortide pildid on Fabrice Debroux FB lehel täiesti olemas nüüd, kes tahavad vaadata!

TEISIPÄEV

Oi te ei tea kui kaua ma olen juba seda päeva oodanud... :) ma käisin Fabricega koos koolis workshopil ning selleks pidin ärkama juba kell 4. Pikk ja seiklusterohke päev võis alata.
Ega ju keegi armu ei andnud ning seiklused algasid otse kodu juures.
Nimelt ootasin bussi koos ühe kohaliku mehega ja buss tuli.. väga kiiresti. Kohalik mees näitab käega, et peatu, aga buss pani otse edasi nagu poleks kedagi näinud. Mul oli erkkollane mantel seljas ja meid oli seal kaks, päriselt ka v??? why today? ning siis mees seletas, et uus buss tuleb kümne minuti pärast ja kui ta peatub siis saaksime sinna peale minna. Aga mul nii kaua aega ei olnud ja hakkasime kiiresti minu metroojaama poole liikuma. Üsnagi pikk tee, kaks metroopeatust ning siis maa alla trammipeatusesse. Mul oli täpselt 17 minutit aega ja sain siis hommikul mustanahalise turvamehega seal sportida, endal kontsad ja triiksärk ja raske kott käes. NII MÕNUS OLI....
Jõudsin siis kaks minutit enne trammi väljumist sinna alla, ma ei tea mis ime läbi mu jalad nii kiiresti käisid. Istusin maha. Ning siis läheb juba mitu minutit mööda, aga trammi pole. Vaatan uuesti tablood ja seal on nr 3 tramm Esplanade kadunud. Mismõttes?? ootan veel. Siis tuleb tramm, millel pole ühtegi kirja ega numbrit. Lõpuks ilmub tabloole: Service. Aga samas oli tramm rahvast täis (kell 5.30). Istusin trammi ja sõitsin ühe peatuse edasi-Noordstatioon. Peaaegu kõik lähevad maha, vaid kaks inimest segaduses näoga jäävad trammi. No jah. See hetk olin kindel, et mul on üks väga suur karma võlg peal, et siis nüüd ja täna selline jama juhtub, nii tähtis päev on ju. Aga lõpuks ikka hakkas tramm liikuma ja läks sinna kuhu vaja. Oleksin peaaegu ataki saanud seal, ausõna :D
Jõudsin kell 6.01 Esplanade'i ja kiirustasin Biasetto poole, kus poole tee peal Fabrice mind peale võttis. Keerasime kohe kiirtee peale ja sõitsime üle tunni aja - ilma liikluseta. Seega ikka väga pikk tee oli.
Kooli nimi on Centre d'exellence des Metiers de l'hotellerie ja asub Saint-Ghislain'is, Lõuna-Belgias. Koolis õpib umbes 300 õpilast, kokad, kondiitrid ja hotelliteenindajad. Ma pole enne nii puhast kooli näinud.

Workshopi nimi oli ‘’Tradition et évolution’’ ehk kasutas vanu prantsuse klassikuid ning andis neile uue modernse välimuse/maitse.

Kooli jõudes tervitas meid kohe üks tore naine ning saime rahulikult tühjas restoranis kohvi juua. Espresso oli hea äratus nii varasele hommikule. Seejärel vahetasime riided ja panime valmis kõik vajalikud asjad, et alustada pistaatsia pralinee tegemist.

Algul oli jutt, et lähen sinna vaid assistendiks ning vajadusel aitan seal millega iganes. Kas on uut kaussi vaja, midagi kaaluda, midagi tuua vms. Kuid õnneks sain ka ikka ühe terve toote teha. Kuna materjal oli prantuse keelne, tõlkisime algul koostisosad ära, et ma ikka teaks mida tuua. Aga töö kirjeldus jäi ikka teadmatuks. Õnneks tuli kuskilt kuuendal aastal õppiv väga motiveeritud noormees, kes ainukesena inglise keelt jagas. Ilmselgelt ta toodi kuskilt mujalt tunnist ära, sest ta tavaliselt selles köögis ei tööta ega ole ka nende klassikaaslane, kellele tegelikult koolitus telliti. Kuid mulle sobis. Sain küsida igasuhu lolle küsimusi, mis mind huvitasid, aga Fabrice’l lihtsalt ei olnud aega, mis oli täiesti arusaadav. Seega me siis tegime koos valmis mandlivahu-maasika topsikesed.

Üldkokkuvõttes oli muidugi see workshop väga silmiavav. Nagu võib arvata :D nägin erinevate kreemide, biskviitide, tartide jne tegemist. Täitsa uskumatu kui palju ikka on võimalik ühe päevaga ära teha.

Kuid siis suuremad tähelepanekud minu jaoks:

*Mulle väga meeldis, kui Fabrice kasutas loovalt pritskotti. Tal ei olnud tülli ning lõikas ise pritskoti osa nii, et oleks nagu lehekujuline tüll otsas. Väga lihtne idee tegelikult, aga ise selle peale ei tule.

*Kui õpilased tarti vormisid, siis selle koha pealt olid nad üsna saamatud. Tundub, et nad ei olnud seda veel koolis õppinud. Kuid õnneks meie juba saime Fabrice juures hea koolituse :)

*Kool oli ikka väga puhas ning sellel oli ka põhjus. Kõik õpilased on kohustatud koristama. Mitte keegi ei lähe enne ära, kui plats on puhas. Ka lõunale minnes tehti pinnad piinlikult puhtaks. Nõudepesu nurk oli koguaeg pungil õpilasi täis, kes nõudega tegelesid. Ei saanud nii olla, et keegi lihtsalt passib. Ning peale koolitust tehti kõik pinnad igasugu vahenditega üle, nagu haiglas oleks olnud. Desinfitseerijad ja kloor olid kindlasti seal, teisi ei saanud aru. Ning põrandad teeb alati spets koristaja, kes hoolitseb et koht oleks kindlasti puhas ka nurkadest. Kõik oli kergelt ligipääsetav ning puhastatav. Nõud olid kuskil mujal eraldi ruumis, mis hommikul toodi puhastena, siis kasutati, pesti ära ning pandi jälle käru peale ja viidi ära.

*Direktor ja muud tähtsad tegelased olid tihtipeale kohal. Nad küll inglise keelt ei osanud aga Fabrice oli tõlgiks ning sai ikka suheldud. Neid ikka huvitas, kes ma olen ja mis ma siin teen. Väga personaalne suhtumine oli.

*Selliseid koolitusi ei ole koolides väga tihti. Teatud aastatel on rohkem ning teistel vähem. Näiteks minu mentor siis selleks päevaks oli kuuendal aastal ja nad õppisid rohkem teooriat ning ärilist poolt.

*Kokku tehti kuus erinevat retsepti/toodet. Need kuus toodet pandi okku kasutades 33 erinevat retsepti, pluss kaunistamine. Seega väga intensiivne päev.

*Sel päeval külastas ka kooli Belgia minister (või ministrid?) Kuid igatahes kohal oli ka mitu videokaamerat, fotoaparaati, tehti intervjuusid.

Koju jõudsin peale seitset õhtul ja olin ikka väga väsinud.. :D

KOLMAPÄEV

Sõitsime Hanna-Mariaga Prantsusmaale, Lille'sse. Midi rongijaamast sõidab Lille'sse 36 minutit, küll 

kiirrongiga. Kui on kellelgi soov minna, siis ostke piletid ära internetist ja kindlasti päev varem, kuna samal päeval on piletid poole kallimad pluss kohapealt ostes +7 eur. Meie saime üks ots 9€/in, ehk siis väga odavalt.

Kohale jõudes läksime kohe söögikohta otsima, mis Hanna tripadvisorist leidis. Jään hetkel täpse  nime võlgu, aga oli spetsiaalne crépes koht. Seal vegan varianti polnud, küll aga vegetarian. Sain  sealt ülihea lõunasöögi ning magustoiduks proovisime kahepeale Prantsusmaal tuntud ''pannkooku'' sidruni ja suhkruga. Üllatavalt hea oli, proovige! 

Peale söömist otsisime suurt ja populaarset turgu, see oli ikka üsna kaugel ning ei olnudki nii suur üllatus kui lootsime. Maja oli väljast ilus, aga midagi erilist sees ei olnud. Õues oli nii palav, et veetsime väga palju aega kuskil poodides, et vähegi end jahutada. Käisime ka shokolaadi poes ja kokkadele mõeldud spets poes, aga hinnad olid ikka väga ülehinnatud. 

Ülejäänud aja kondasime ringi, vaatasime linna ja arhitektuuri ning inimesi. Seal on nagu fashionistade kokkutulek :D ja muidugi sõime... pidime kõike proovima. Näiteks rongijaama lähedal leidsime ühe Bageli koha, kus sai vegan bagelit ohtra hummusega, omnomnom. 

Koju pidime sõitma 20.08 rongiga, aga sõit lükkus edasi veel 20 minutit, ning kokkuvõttes startisime pea 40 min hiljem kui pidi. Ahjaa, rahvusvahelistel rongidel peab minema kohale 20 minutit enne rongi väljumist, kuna seal on paigas ka vagunite ja istekohad, ning võib olla ka dokumentide kontroll. Seega varuge igaks juhuks see 20 min, see on ka rongi lehel kirjas.

NELJAPÄEV

Viimane tööpäev. Nagu ikka, lõpetasime hilja. Mina tegin päevlabi suurt tellimust reedeks, milleksoli 310 õunakujulist kooki. Seega oli kõike vaja teha 620tk. Jõudsime nii kaugele, et panime kaks poolt kokku ning jäid sügavkülma homseks ootama, et nad kõigepealt kastetakse valgesse shokolaadi ning siis rohelisse jelly segusse.

Kõigepealt tegin valmis õuna jelly (õunatükid, absolut chrystal ja glükoos ja..veel midagi :D) ning siis panin need vormidesse. Sinna peale lõikas Kertu biskviidi tükke. Ning siis sügavasse. Kui olid tahkunud, siis võtsime vormidest välja, ning täitsime jälle vorme. Kui oli paarsada tk olemas, hakkas Valentin suuremaid vorme täitma diplomaadi kreemiga ning siis asetasime õunajelly-biskviidi kuubikud sinna kreemi ja vormi sisse. Ning siis ka suuremad vormid käisid shoki külmast läbi ning pärast panime kaks suurt poolt kokku. 

Õhtul kuue paiku jõudis ka Fabrice tagasi Biasettosse, kuna ta oli ühes teises kohas konsultatsioonil. 

ning me ootasime teda, kuna oli vaja lepingud kätte saada. Päev lõppes seitsme paiku, Biasetto uksed olid igatahes juba kinni kui me läksime (nad sulgevad 18.30).

Suures ärevuses jõudsime koju, et pakkida ja koristada. Asju on ikka väga palju tekkinud ning pidin osad vanad riided maha jätma, kuna meil ei olnud kaalu ning kohver tundus vägaa raske.

Pidin selle naljaka pildi ka ikka siia lisama. Noh ma ise olen naljakas, silmad kinni ju :D
Vasakult: Kenneth, Ravi, Valentin, Jürgen (taga paistab), Chef Fabrice, Kertu, Hanna-Maria ja mina 

REEDE
Äralend.

Õnneks ikka lennujaamas selgus, et pagas on 19,1kg seega super uudis. Teenindaja oli ka nii tore ja saime ootealasse. Peale kohvite kontrollimist nägime pudelitega vett riiulis, peal silt, et travel water 1€. Kuid müüjat ei olnud ja automaati ka mitte. Vaid vabatahtlik panus selle süsteemi toimimisele. Seal oli nagu suur rahakassa, kuhu said oma mündi poetada ning oma pudeli võtta. Väga hea süsteem minu arust. Muidugi vajab see ka usaldust, aga siiski. Eesti võiks sama teha :P

Et lennujaama üldse saada, tegime suuremat uurimustööd, kuna variante oli mitmeid, aga mis siis neist kõige parem oleks. Valisime metroo-buss variant. Kahe erineva metrooga sõitsime Schumani metroopeatusesse ning siis otsisime üles bussipeatuse, kust väljub 12 ja 21 buss. Mõlemad sõidavad sama trajektoori, aga 12 buss sõidab siis pm päeval ja 21 öösel. Sõit kestis bussiga umbes pool tundi. Bussi ootasime aga pea 40 min? või ma ei teagi kaua. Võibolla oli vähem, aga kuna vihma sadas, siis see tundus nagu igavik :D Üks buss lihtsalt otsustas, et ta ei tule ning bussi ootas väga suur hulk inimesi. Osad loobusid ja võtsid ka takso, aga noo see pole just odav lõbu siin,

Ka meie lend lükkus 25 min edasi, kuid õnneks ikka läks kõik edukalt ja jõudsime veel Riias sushit ka süüa. Ärevus oli suur ning plaanitult kell 16.30 olime lennukist maas.

Meie fantastiline metroojaam, kodupeatus 

Brüsseli lennujaam 

Bliss 

Esimesed kleepsud on valmis!! (Zukker Disain printis, Kristi Jalakas disainis) 

Uus pereliige Marten. Nüüd on igakuine koogitegu kohustuslik

Läksin kohe õele ja õemehele külla, et uus ilmakodanik üle vaadata. Sain vahepeal tädiks ja oli veel suurem tahtmine koju tulla :) 

LAUPÄEV JA PÜHAPÄEV

Ettevalmistused Kalamaja päevadeks. Ärkasin kell 8, et koristada. Kell 10 saime juba Kristiga Gemossis kokku ja peale seda sai Prismat külastatud. Ning siis hakkas suur küpsetamine pihta. Lõpetasin öösel 1 paiku ja äratus oli juba kell 6. Siinkohal mainin ära, et olen nõrk,kuna Kristi lasi ikka kogu öö :D 

Igatahes, lühidalt õeldes oli see üks suuur suur tegemine ning närvide mäng, kuid müügi aeg möödus edukalt ning inimestele väga meeldis. Teine aasta osaleks veel, aga siis oleksin ikka nädal aega enne Eestis :D

Pühapäeval lõpetasime 8-9 paiku. Kella 7 ajal oli veel viimane klient, üks USA poiss, kes tegelikult vegan ei ole. Aga ta tegi tuju nii röömsaks, kuna tahtis proovida kõike ning oli positiivselt üllatunud. Ta istus meie grupiga koos, kui juba Kristiga suure päeva tähistamiseks shampa avasime. Väga chill õhtu oli. Ning uni oli ka magus: 13,5h järjest head ja magusat und. Suur pingelangus ja unepuudus andsid tunda. Nüüdseks on see läbi ning jääme ootama järgmist aastat. 

Edu mulle nüüd praktika aruande kirjutamisel ;)

Kalamaja päevad

Kass oli ka omadega täitsa läbi :)

BELGIA! neljas nädal

ESMASPÄEV

VABA PÄEV!! JESSS! ma sain end välja magada ja ravida!

Tähistamiseks läksime pärastlõunal Brugesse. Sõitsime rongiga tunni ning olimegi kohal. Pilet edasi-tagasi oli 12.40€ niiet täitsa okei. Bruges oli ikka väga nadi ilm, vihma just ei sadanud aga tuul oli kõva, tumedad pilved ähvardasid ja jahe oli ka. Hetkeks oli juba kahetsus, et me sinna üldse läksime. Nagunii olime kõik sellised.. pooliku olemisega, väsinud.

Kuid mida aeg edasi seda edukamaks läks. Avastasime, et metroojaam on tegelikult kohe selle turistika juures ehk vanalinna piiril. Kogu vanalinna ala oli turistikas. Jägnesime rahvamassidele ning avastasime erinevaid tänavaid, poode, vaateid jms.

Brugge on nagu Belgia Veneetsia. Seal on ka kanalid ja ilusad vaated ning tõesti vahel üsna sarnane Veneetsiale. Kuid minu arust ikka Veneetsia on paik omaette ning romantilised gondlisõidud jäävad sinna. Brugges on mootoriga paadid, paksult rahvast täis.

Ütleme nii, et Brugge on väga ilus tõesti, aga paksult turiste täis. Ehk ka turistikaid. Võibolla kui oleks rohkem aega olnud, siis oleksime ka kohalike head kohad üles leidnud. Poole päeva reisiks oli see koht täiesti hea ning lahutas meelt küll.

 hommikune tee keetmine

 rongisõit

 Truffles, truffles, truffles...

Igasugu põnevaid vorme on shokolaadist vormitud

TEISIPÄEV

Üks mõnus tööpäev. Üle pika aja sai mu pea vatist välja. Enne oli haistmismeel kadunud, kurk valus ja pea vatti täis. Nagu gripp ikka. Thank god it's almost over.

Tänane tööjaotus oli veidi teistsugusem. Esiteks saime teada, et Duglas (see uus praktikant) on kogu nädala Kennethiga (pagariga), kes terve eelmine nädal puhkas. See tähendab, et me saame ainult kondiitriasju teha, ouyeah! Mina olin täna Valentiniga ning Kertu ja Hanna-Maria Ravi'ga. Boss pidi ise üleval kodus-kontoris tööd tegema ning olime enamus ajast poistega omapäi. Vat see oli alles nähtus. Poisid oleks kui kahenädalaselt puhkuselt tulnud- röömsad, naeratavad, teevad nalja, aitavad... What? Nad olid täna niii toredad. Hetke seisuga peaks sama seis olema ka kogu järgmine nädal, kui Fabrice on workshopidel ja mingitel konsultatsioonidel. Fabrice ei ole halb inimene, ma ei mõtle seda. Lihtsalt kui töötajad seal midagi valesti teevad, siis nad ka selle eest vastutavad. Ning Fabrice ei ole just leebe loomuga kui midagi pahasti läheb. Ikka on ju kergem tööd teha, kui sulle koguaeg kuklasse ei hingata ning võid ka vahel mõne vea teha. Kõik on seal ülimalt motiveeritud ning mingit passimist ei ole, vastupidi. Töö sujus väga hästi ning kogu päev möödus naljatades. Nad ju teavad väga hästi, mida ja kuidas teha.

Mina alustasin päeva Valentinile toorainete kaalumisega. Tegime kaht erinevat asja, mõlemad on kui biskviit. Üks oli pehmem mandlibiskviit ning teine kõvem. Jälle uus kogemus juures. Näiteks sain teha ka almond butter'it. Ehk tegelikult või kõrvetamine teatud piirini, kui või maitseb kui mandel. Aga ei tohi ära kõrbeda. Meil nats kõrbes ka :)

Jällegi uus asi oli rich pastry cream. Kogused läksid ka aina suuremaks ning toorainete mõttes ka vägagi rasvane: vahukoor, suhkur, piim, või, munad, vanillikaun

Enne lõunat sai ka veidi keedutaigent tehtud. Olen harjunud, et koolis tegime 4-5 munaga, siis nüüd siin teeme 48 munaga. Ikka väga suured kogused käivad siit läbi. Teoreetiliselt oli keedutaigen selge, selle koha pealt ei saanuki õpetussõnu, ainult väga raske oli segada. Kasutasime muidugi ka suure miksri abi. Üks asi oli huvitav, et nad ei oodanud üldse väga kaua, et see segu jahtuks ning lisasid üsna kiirelt muna. Võibolla oli asi selles, et kuumast potist pandi segu otse jahedasse miksri anumasse, ilmselt see siis aitas piisavalt jahenemisele kaasa. Väga tore uus kogemus, sai näha kuidas suuremate kogustega töötada.

Ning peale lõunat iga teisipäevane tegevus - saiakeste varude taastamine. Ma ei teagi, kaua me neid tegime, 3h kindlasti. See käib nii: eelnevalt on Valentine valmis teinud jõhkra koguse lehttaigent. Siis võetakse üks osa sellest ning rullitakse rullimismasinaga õigesse möötu ning tuuakse taigen lauale. Umbes 60cm lai ja 2m pikk laud, ehk pikemgi. Ning siis tehakse suurte rull lõikuritega õiged möödud ja lõiked koheselt ära ning neljakesi vormime tooteid. Valentin valmistab järgmist taigent ette. Üritasin täna lugeda kui mitu korda meil uut taigent tuli, aga lugemine läks sassi, 10 kindlasti. Ikka üsna mitu saiakest saab ühest 60*2000cm taigajupist :D  Saiakeste vormimine on juba üsna käpas, aga kiiruse koha pealt annab norida, ja kõvasti. Poistele jääme ikka VÄGA palju alla, nad on uskumatult kiired ja tublid seal. Naljad on neil imelikud, aga erialaselt ikka on oma kohta seal firmas väärt.

Muide, ma ei tea kas ma rääkisin juba, aga neil on kohe kondiitrikooli minnes vaja endale osta noad ning siis tööle minnes on igaühel enda noad, nimetähtedega. Näiteks prantsusmaal on koolidel partnerpoed, kes teevad koolile allahindlust ning siis saab õpilane poest soodukaga omale asju osta. Nagu Tekos on see laat aasta algul. Igatahes äge süsteem minu arust, et ka kondiitritel on oma noad nagu kokkadel. Igaüks hoolitseb ise oma noa puhtuse ja teravuse eest. Enne ma polekski selle peale mõelnud kui siin Biasettos, kui väga seda head nuga ikka vaja on. Need noad ei käi kunagi masinas pesus ning igaüks peseb seda ise käsitsi. See tagab ka alatise asja olemasolu. Sest kui see nuga peaks olema kõikide nende mustade nõude all või masinas pesus, läheb ju ilmatuma aeg et seda sealt kätte saada. Eniveis tore süsteem!

KOLMAPÄEV

Istusime hommikul rongi peale ja sõitsime Antwerpi. Esialgu oli plaan teha Biasettos lisa päev, kuid Fabricel on nii palju muid tegemisi ja ta ei jõua meiega iga päev tegeleda, andis ta soovituse sõita Antwerpi ja külastada üht shokolaadi poodi nimega Chocolate World. Tegime nn välisõppepäeva.

Sõit Antwerpi kestis umbes 40 minutit ja pea kogu aeg oli näha tihedat asustust. Bruggesse minnes seda ei olnud, siis oli näha põlde, hobuseid, lehmi, kitsi jne.

Antwerp üllatas meid kohe vägagi positiivselt. 

Antwerpi rongijaam on üks ilusamaid ja vanimaid maailmas ning tõepoolest oli ilus vaadata.

Võtsime Starbucksist joogid ning asusime linna poole teele. Kohe oli näha palju rattaid, inimesi kõndimas ja palju poode. Ja nii igal pool. Jalutasime u 25 min mööda teed ning jõudsime vanalinna, nii nagu meie raekoja plats. Meile kõigile meeldis Antwerp väga, rohkem kui Brugge. Hanna sõnul pidi väga väga ilus olema ka Gent, ta käis seal perega. Niiet kui on aega siis lähme vaatame selle ka üle.

Käisime söömas erinevates kohtades, kuna mina tahtsin taimetoitu ning olin enne tripadvisorist välja otsinud koha nimega Falafel Tof.

Oli üsna lihtsalt leitav ja otse selle raekoja platsi juures. Söök mulle väga maitses ja olin rahul. Siis läksime otsisime ühe teise burgeri koha veidi eemal (ka tripadvisorist) ning siis said teised ka ikka kõhu täis. Lõpuks tuli välja, et seal oli ka vegan menüü niiet ma polekski pidanud enne spets seal üksi sööma. No mis seal ikka.

Peale söömist jalutasime veidi niisama ringi. nautisime vaateid. Antwerp pidavat olema siinne moepealinn. Eks ta vist ongi. Mõista annab juba see, et seal on väga palju riide ja aksessuaaride poode. Ning inimesed on ka vastavalt riietunud. Nii ilus oli vaadata! 

Kogu linnas oli väga rahulik õhkkond, kõik chillisid. Ka kohalikud.

Kohalikke nägin oma tripil Hobokenisse. Seal siis asubki suur shokolaadi tarvikute ja vormide pood. Oh my god... Te ei kujuta ette :)

Kui käed oleksid kandnud ning rahakott lubanud, oleksin vist kogu poe kaasa ostnud. Õnneks tulin sealt ainult viie shokolaadi vormiga, kahe väikese ja ühe suure tarte tatin vormiga.

Pood oli tõesti nii hea nagu Fabrice rääkis. Seal oli nii traditsioonilisi kui ka modernseid vorme, valik oli MEELETU! Tõesti, ma ei valetaks kui 300-400 erinevat. Ning siis 3D vormid, magnetiga ja ilma. Igasugu tarvikuid, silikoonvorme. Suuri ja väikeseid miksreid, shokolaadi sulatamise masinaid, lõike masinaid. Värve, spreisid, spaatleid, raamatuid jne. 

Ning oli ka eraldi trellide taga ruum, kus paistsid käsitsi tehtud shokolaadi vormid. Kullast ja hõbedast paistsid osad olevat, aga ma pole kindel ka. Mul silm niigi säras ja olin nagu laps kommipoes. Ainult et jube kallid kommid olid... 

Ahjaa. See pood asus nn tööstusalas, kuhu sõitsin kesklinnast juba pool tundi trammiga viimasesse peatusesse ning siis jalutasin ka 20min kindlasti. Ehk siis ikka väga kaugel. Ning seal ma nägin, kui hästi oli jäetud loodusele ka ruumi. Seda ikka Eestis ei näe. Tööstusalad, tootmine, isegi prügila oli seal. Ning ikka oli tehtud KÕIGIL korralik haljastus. Kus Eestis haljastus on? Saan aru, et enamus on ehitatud põllumaadele, kuid mõne puu võiks ju ikka istutada, mis hooldust ei nõua. See on siin ikka tõesti fantastiline, et vahet ei ole kas oled kesklinnas või tööstusrajoonis või slummis, ikka on roheline ja on haljastus. See annab nii palju juurde ning siin on, mida hingata. Tallinnas kesklinnas ja isegi kodutänav Tööstuse paneb tihtipeale hinge kinni, kuna õhku ei ole. Vot sellised asjad vaevavad mu südant :D

Koju tagasi sõitsime väga vana rongiga ning kogu tee hoidsime hinge kinni, et see kummuli ega katki ei läheks. Nagises ja krigises koguaeg, väga ebamugav oli istuda. Esimene kord, kui nägime et ka nii vanad rongid seal üldse sõidavad, kuna siiani olime näinud ja sõitnud vaid uutega, mis lausa hõljuvad ringi.

Vot selline tore päev. Homme juba kena pikk tööpäev ees, oojee!

NELJAPÄEV

Nädala pärast on juba meie viimane praktikapäev, jesss. Praktika ja välismaa ja uued oskused on kenad küll, aga koduigatsus on juba suur ning tahaks kangesti koju pere juurde.
Tänane päev oli selline veider. Algas väga hästi, aga mida aeg edasi seda hullemaks läks :D
Algas vägagi hästi. Ärkasin päris puhanuna, jõudsime 15 min varem tööle ja tundus, et on energiat. Seejärel kuulsime ülemuselt, et ta tunneb, et meil ei ole viimastel päevadel eriti motivatsiooni. Ma ei oska selle koha pealt küll eriti midagi õelda. Osalt on tal õigus, kuna viimastel päevadel teda ennast ei olnud või oli minimaalselt ning olime poistega üksi. See tähendas, et me tegime kõike, mida juba oskasime või siis assisteerisime neid enamus aeg asjade kaalumistega, koristamisega jne. Ehk ühesõnaga igav oli. Ja siis üks päev, kui ma ka kirjutasin, et pidime räiiigelt koristama. Võttis küll motivatsiooni maha.
Kuid siiski, täna asi muutus. Ülemus oli kogu aja meiega ja tegime uusi asju, ettevalmistusi tema järgmise nädala konsultatsioonideks. Seega tegime täiesti teisi asju, mis igapäevases toodangus ei ole.
Mina olen selline sahmerdis ja mulle meeldib koguaeg uusi asju teha. Ilmselt sellepärast vist Kadakamarja Köögis ei hakka kunagi standard menüüd olema, vaid kõik on erinev ning vastavalt tooraine kättesaadavusele. Tahan kasutada just kodumaiseid ja hooajalisi tooraineid, mis on minu jaoks väga tähtis. Ei taha teistele sööta seda, mida ise ei tahaks saada. Nagu ka Fabrice ütleb, siis hea toote jaoks on vajalik hea tooraine.

Kirja said täna sellised ülesanded:
kookose keedutaigna tegemine
Koosose keedutaignast kaunistuste tegemine+pralinee
Vahumasina pesu ja idee seletus
Piparmündi kreem
Kookos mousse tegemine
Biskviitide vormist välja lõikamine, pooleks lõikamine
Passionfruit kreemi tegemine
Saiade lõikamine
Kaunistuste tegemise seletus: Shokolaadi pallikesed-efekt
Ettevalmistus teisipäevaseks workshopiks

Sain võimaluse minna teisipäeval Fabrice assistendiks ning näha lähemalt workshopi. Muidu ma ei saaks kaasa minna, aga seekord ta läheb ühte kooli pm tunde andma. Tavaliselt on michelini tähe kokad ta kliendiks (nt eelmine esmasp). Pean siis kohal olema juba kell 6, niiet pean kuidagi jala kiirelt Rogieri peatusesse kõndima (u 20 min kõndimist), et trammile saada. Nii vara siin metroo ei sõida. Probleem on selles, et siin pole just kuigi ohutu kõndida ning ma ei tea, kas organiseerida varakult takso või joostes läbi minna :D :D eks vaatab.

Lõunat ma täna ei saanud, kuna seekord olid võileivad ning mul polnud sinna midagi peale panna. sõin niisama kaks saiaviilu et noh natuke edukam oleks. Kõht nagu ei olnudki tühi, aga pärast tundsin, et energiat ei ole. Ehk siis homme võtan igaks juhuks banaani kaasa. Ostsin siit nurgapealsest türklaste(?) poekesest 3 karpi maasikaid, 1 banaani ja 1 paprika ning maksis 4,70. Üsna odav ikka, tavaliselt nii hästi ei lähe.
Koju tulles oli muidugi kõht tühi ning lootsin kohe omale sööki soojaks tegema hakata, aga oh üllatust, meil sadas vihm tuppa. Esimest korda oli siin tõsine vihm ning laest ikka voolas vett. Algul oli 2 kohta ja panime kausid ja rätikud alla, aga siis läks ühest kohast auk veel suuremaks ja vett lihtsalt voolas! kolm suurt potti/anumat oli vett täis, ja põrand ja rätikud ka... see oli õudne. Ja siis oli lae alla kogunenud üks veepall, mis oli lae, värvikihi ja meie vahel. Plärtsti kukkus kogu see veehulk sinna maha, koos värviga. Oeh.. Ikka tõsine uputus oli siin. Lõpuks saime asja kontrolli alla ja sain süüa teha.

Ning nüüd on kell 10, Eesti on Eurovisioonil ning ma ei jaksa nii kaua üleval olla, et seda vaadata... Kahju, hea laul on ning ehk me ikka viimaseks ei jää enam :D
Homme on lõpuks reede. Ma tegelikult arvasin juba kogu tänase päeva, et täna on reede... Aga siis mees teavitas, et siiski ei ole... Väsimus annab vist tunda :D

REEDE

Tööpäev oli pikk ja täis assisteerimist.
Kirja said järgnevad tegevused:
mirror glaze kookidega tegelemine, katmine, restilt alusele asetamine jne
Valge mirror glaze valmistamine
puuviljakoogi kaunistamine
lõunasöögi supi serveerimine, toolide toomine
tihe laudade pesu
töö jäätisega - lambavormi täitmine jäätise ja sorbetiga
rooside voolimine - valge-roosa seguga
workshopiks asjade valmis panek, suurem shokolaadi otsimine laost

LAUPÄEV
Nagu näha, siis eilne jutt oli lühike ja konkreetne. Nii tuleb ka täna :D väsimuse märgid.

Ja läheb:
Hommikune toodete kaunistamine
Ekleeride täitmine
Poe valmis panek
Biskviidi valmistamine
Tart'ide vormist välja võtmine
Rooside tegemine
Koristamine
Koristamine
Veel koristamine x10

Ausõna me võime oma kutsetunnistusele nüüd ka puhastusteenindaja märke panna. See on lihtsalt uskumatu, milline kevadine suurpuhastus seal käib, kui me seal oleme. Kertu ja Hanna tegid tavalist külmkappi, mina tegin põrandat ja arvasin et no saan ka sinna siis appi minna. OO EI! Kenneth tuleb ja ütleb: ''Say goodbye to everybody!''  NO MISMÕTTES? mida ma valesti tegin? kas mingi karistus või saadetakse üldse kuskile ära? :D sada mõtet käis peast läbi. Ning siis näitab käega jopede peale. OO EI. Sügavkülma minek. Tegime siis sügavas suurpuhastuse, nii mõnus oli. -20 kraadi, jopel lukk ei tööta ja kindaid ei tunnistata, oh yeah. Koristasime ära laed jääst, sorteerisime tooteid, vahetasime välja kaste, lõhkusime põrandalt jääd haamritega :D, pesin niiske lapiga põranda, ukse ja ukseümbruse ja nende ''kummiribade'' puhastus mis ukse ees on. Ning siis pärast tootmisruumides põrandate pühkimine ja pesemine. Pluss päeval räigelt nõudepesu.
Kas mul on mingi karmavõlg või õpin siiski puhastusteenindajaks? Vat ei teagi kumb...

Meie kõigi roosid 

PÜHAPÄEV
Emadepäev oli ka Biasettos. Alustasime enda päeva kell 7 ning juba varakult algas suur sagimine,  nii tootmisruumides kui kohvikus. Kohvik avab 7.30 ning pea kohe oli järjekord ukseni või uksest väljas. Selline tramm kestis umbes 11ni. Kooke-torte toodi aina lauale kaunistamiseks ning sealt edasi viidi siis ette kohvikusse müüki. Andsime endast parima ja proovisime ka kaunistada. Sain näiteks esmakordselt shokolaaditorti kaunistada shokolaadi suurte laastudega. Ning siis sai külma spreiga kaunistusi kinni külmutada, oi kuidas käsi värises aga nii tore oli. Tänaseks oli ka tellitud söödavaid väikeseid lilli, mis kogu toodangule hoopis teise ilme andis. Nii ilus ja naturaalne... Fabrice tegi igast erinevast tordi kujundusest ka endale pildi ja lubas facebooki üles panna. Jääme ootama, võite stalkida ka: Fabrice Debroux  :D
Enamus aega saime täna assisteerida ning kõiki aidata. Eriti kaunistamise koha pealt, kreemide toomine, pritskottide täitmine jne. Muidugi sain ka esimest korda 500g vahukoort käsitsi vahtu lüüa, oli see vast huvitav kogemus... :D
Ning kas kujutate ette, täna ei olnudki kevadpuhastus vol5 või midagi ;) Saime koju üllatavalt vara, 1 paiku(?) ning läksime selle tähistamiseks jälle Loiuza peatusesse ning sealt jalutasime ühte ilusasse söörikute kohvikusse. Võtsime söörikud kaasa ning tulime koju. Käisin ka nurgapealsest türklaste poest läbi, et arbuusi osta. See on ikka VÄGA hea siin! Hakkan siis maksma kui kõik poesolijad märkavad kuidas üks narkar üritas mitut karastusjoogi purki endale tasku pista. kahjuks tal rohkem kui üks ei mahtunud ja siis tuli kassa juurde midagi seletama. Muidugi poe omanik nägi seda kõike ning käskis purgi taskust välja võtta. Vargale see ei meeldinud ning lõppkokkuvõttes läks seal kakluseks, mina ainukese naisena seal pisikses türklaste poes. No johhaidii :D koju tulin üsnagi kiirel sammul.
Vot selline päev meil. Õhtut sisustan praktikaaruande koostamisega ja arbuusi söömisega, teised lähevad peole. Ma olen igav ja puhkan end homseks väljasõiduks välja. Lähme Hanna-Mariaga Prantsusmaale, Lille linna avastama. Siit on ainult 36 minutit rongiga sõita, mis see siis ära pole. Ning teisipäeval lähen juba Fabricega kooli workshopile. Kolmapäeval on vaba päev, lubas 27 kraadi sooja! Neljapäeval on pikkkk tööpäev, kuna tuli suuur tellimus ja ka meie ärasaatmine on õhtul. Täna oli tööl ka Jürgen ning me tegime koos ühise pildi ka. Need on Jürgeni telefonis :D aga ta lubas neljap peale oma tööd sealt läbi tulla ning me anname siis ka omad kingid üle. Ostsin Saaremaalt Kiratsi poest kaks ilusat käsitöö maalinguga tassi (sama kollased nagu mu mantel :) ) ja siis shokolaadi-kama smuutisegu, piparmündi-shokolaadi teed, ergutavat hommikuteed ning natuke komme. Esimesed Kalevi kommid piirdusid vaid ühe maitsmisega, niiet ei tea mis nad Kasekesest ja Pilvekesest arvavad :D