reede, 5. mai 2017

BELGIA! kolmas nädal

ESMASPÄEV
Uskumatu, aga kohe-kohe on pool praktika aega juba läbi. Veidi on juba koduigatsus peal. Muidu nagu ei saaks arugi, aga kui on vaba päev (nagu täna), siis jõuad rohkem mõelda ja igatseda. 

Ütlen ausalt, et tänane päev möödus puhates. Voodist eriti kaugemale ei viitsinudki minna, kuna õues sadas ning ega energiat kah ei olnud. Vahel lihtsalt on vaja end välja magada.
Kuid ühe avastuse tegin küll. Mäletate, kui kirjutasin esimeses postituses, et tegime koolis spekuloosi küpsiseid? Noo, ma nüüd siis ostsin seda spekuloosi koju ka. Oi kui hea! Nagu nussa, aga kaneeliga. Niiet kes peaks Belgiasse sattuma, siis soovitan proovida. Seda saab nii pulbrina (et ise oma toite maitsetada) kui ka määrdena (nagu peanut butter näeb välja). Täistera saial ning pudruga super hea.




TEISIPÄEV
Work, work, work...
Kenneth läks Pariisi puhkama ning Ravi täitis tema ülesandeid. Wemmel Campusest saadeti meile õpilane, kes on tegelikult juba teisel aastal. Poiss ise on alles 17 ning oli üsna ehmunud näoga, kuid sai ülesannetega siiski hästi hakkama. Poiss (ma ei mäleta nime) räägib hollandi keelt, aga dialektiga. Täpsemalt flemish. Väga palju on sarnasust inglise keelega, ning me saame jutust aru. Ja siis tuleb puhas hollandikeelne joru... ? Keeltega saab meil seal palju nalja, kuna pidevalt räägitakse seal eesti, inglise, prantsuse, hollandi ja flemish keelt segamini. Klientuuris on ka osad itaallased ning juhuslikult oskab Fabrice ka itaalia keelt, siis jutustab ta vahel itaalia keeles. Nii palju erinevaid kultuure, rasse... Nt Kenneth on belglane, räägib prantsuse keelt ja vanaema-vanaisa on Filipiinidelt. Valentin on puhas prantslane jne. Nii tore on uute kultuuride kohta uurida.
Mina sain enamuse ajast täna kondiitritoas olla ning alustasin päeva puuviljatordi kaunistamisega. Super! Seekord oli tort ise suht pisike, pakuks, et umbes neljale, kuid kaunistus oli ikka vägev ja kõrge nagu Fabrice'le kohane, Kõik detailid on paigas.
And today was all about tarts. Saime Hanna-Mariaga vist kõike teha, mis puutub tarte tatin tegemisse. Kõigepealt rullis Valentin meile taigna 2mm paksuseks, siis lõin välja ringi kujulised taignakud ning asetasime külma. Otsisin välja vormid ning siis hakkas pidu pihta; kuidas vormida õigesti tarte tatini. Seda ma kahjuks siia kirjeldada ei saa, sest ma lihtsalt ei oska. Aga kogemus omaette. Tehnika oli meie jaoks keeruline ning viimase juures Fabrice ütles, et no täitsa normaalne ju. Seega lootust on :D
Peale vormimist saime vormidesse kreemi pritsida. Pimedast keldrist leidsin konservid ning seadsime paika 6x aprikoosi kompotti ja 3 pirni. Siinkohal mainiks ära, et need olid ikka uskumatult suured konservid. 5kg ehk? Igatahes saime kaunistatud ja vormitud tooteid terve suure togi täie. Esimest korda kasutasin seal olles konservtooteid. Hetkel läheb firma üle suvisele tootevalikule ning tehakse veel veidi talviseid tooteid, Konservmarjad on siis üks neist.
Kauaoodatud lõunapaus saabus! Enamasti saame lõunat 12-13.30 vahel. Söögiks on peaaegu alati köögivilja püreesupp, mida keedab Ravi. Omanikele liha ei maitse ning söövad seda väga vähe. Noh, Naine on täitsa taimetoitlane ning mees sööb väga harva liha. Ning nad austavad ka minu valikut ning saan sealt iga päev lõunasööki. 
Magustoiduks saame praake tooteid, jee! Maitse on ju sama ;)

Peale lõunat sain Biasetto peent kirsi kooki teha. Noh, ühte etappi. Mina katsin ''kirsid'' ehk mousse-pallid valgesse shokolaadi (mis oli punaseks värvitud) ning Hanna-Maria kastis siis punasesse ja säravasse jellysse. Kõige lõpuks läheb sinna peale ka shokolaadist vars. Kuid rääkides dippimisest, olid ka sellel omad nipid ja trikid ning sain teada palju uut ja huvitavat. Tuli jälgida toodete temperatuure, kuna koogid ise tulid otse sügavkülmast ning shokolaad ja jelly peavad olema soojad, aga mitte nii soojad, et sulatama hakkaksid. Dippida tuli kiirelt, et temperatuurid ei jõuaks drastiliselt muutuda. 
Seejärel sai saiu laduda, saiakesi vormida umbes seitsmes erinevas variandis, muidugi koristada-nõusid pesta ning pappkaste kokku lappida ja jahukottidesse panna. Belgias on suur prügi sorteerimine, mis on väga tore. Tänavatel on täiesti olemas sorteerimiseks vajalikud prügikastid (tavainimestele), kuid veider on see, et ei ole prügikonteinereid. Noh, nt et maja kohta on üks suur prügikast. Selle asemel on spets kotid ning nt meie kodu juures käib prügiauto 2x nädalas. Papi auto käib harva, aga Strombeek-Beveris (praktikakohas) on see päev homme. Minu jaoks vööras süsteem. 

Ning nagu teisipäevale kohane, jääme me ''peale tunde''. Poisid saavad koju ja me saame Fabricelt kujunduse alast eratundi. Täna mesiterdasime martsipanist roose. Algul tegi tema esimese ning siis tegime ka meie igaüks ühe. Fabrice seisis kõrval ning aitas meid igal sammul, andes ka õpetussõnu.


Täna sai mitu korda kuulda küsimust ''mida me seal koolis üldse õpime?''. Eriti puudutas see tarte tatin vormimist ja martsipanist lille tegemist, kuna siin on see väga basic. Tihti tunneme me piinlikust, et me jälle ei oska midagi, kuna me pole varem sellist asja teinud. Muidugi on mõistetav, et aastase õppega ei olegi võimalik ära teha seda, mida nt belgias tehakse kuue aastaga. 

Seega. Kui minu häält keegi kuskil kuuleb, siis tahaksin õelda järgmist:
Eesti haridussüsteem võimaldab meile ABC ning ise õpid juurde ülejäänud tähestiku. Kuid siiski tunnen, et vaid aastane õpe on tegelikult liiga lühike. Arvan, et õpe peaks kestma vähemalt kaks aastat ning peaks olema valida kas pagar või kondiitri ala. Liiga palju on pühendatud aega kõigele muule peale praktiliste tundide. Väikeettevõtlus, ettevõtluse alused, arvutiõpetus, igasugu keskkonna ja pakendi tunnid jne. Hetkeline kooli õppeprogramm annab meile põhja, kuidas alustada oma firmat, kuidas jälgida seadust ning arvutada tooraine hinda jms, et olla kasumis, kuid unustame ära kõige tähtsama asja: pakkuda kvaliteetset ning head toodet. Äkki on asi selles, et tänapäeva lapsed ei oska kätega eriti midagi teha? Nagu mina. Lõpetasin keskkooli ning läksin juuksuriks õppima. Õppisin uhkelt teooriat kuni aprillis tuli praktika ning siis käed värisesid otsas ning midagi teha ei osanudki, kuna praktilisi oskusi ju saamegi kutsekoolist. Minu arust on kutsekoolid ühed vägevaimad asjad üldse ning palju rohkemad inimesed peaksid võtma julguse kokku ning lihtsalt proovima midagi oma kätega teha. Siiski on viimased põlvkonnad (eriti peale kasvavad) pigem teoreetilised ning kätega ei osata midagi teha, Äkki see on põhjus, miks vajame nüüd rohkem praktilisi tunde kui varem?
Ning süsteem peaks läbima ka uuenduse selle koha pealt, MIDA õpetada. Muidugi peab õppima ka klassikuid, kuid ei saa vaid sellel peatuda. Peaks vaatama pigem edasi, mitte tagasi. Mida on nüüd juba võimalik teha, kuidas nüüd kaunistatakse ning mida ja kuidas teevad tippkondiitrid, et nad on tipus. Arvan, et toorjuustutordid ja ''Võlu'' tort aeg on läbi, ning peaksimegi rohkem uurima erinevaid kultuure (nt prantsuse köök on enamustele maailmas tuntud kui klassik), rahvustoite, ning neid siis ka praktiseerima. Ma olen ülimalt õnnelik, et meile on antud selline võimalus, et õppida ühelt Belgia parimalt kondiitrilt, kes on end täiendanud nii kodus Belgias, Luxemburgis, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis jne. 
Ma väga loodan, et õppeprogramm hakkab edaspidi rohkem keskenduma erialale endale kui väikeettevõtlusele. Mina tunnen iga päev praktikale minnes, et ma ei ole väärt seda koolipaberit kätte saamaks, kuna mul on väga loll tunne 99% ajast. Saan aru, et ka praktikal käimine on ka üks kooli osa, kuid nt tänane martsipani lille vormimine oli tõesti piinlik. Olen kohe kooli lõpetav kondiiter, kellel on veel 2 laborit koolis tulemas ning eksam ukse ees, kuid õppisin juhuslikult täna praktikal seda, mis on olnud aastaid eksamiülesanne: vormida martsipanist või suhkrumassist roos. Torti katsin esimest korda oma viimasel laboril, vastalt enne praktikale tulemist. Päris tordile pole veel martsipani pannudki, samas on see täiesti reaalne, et see on eksamiülesanne...
Oeh. Ma usun, et ma ei ole ainuke, kes nii tunneb. Koolipaberi kätte saamine ei peaks olema nii lihtne nagu see on hetkel. Tuleb meelde, kui olin hiljuti koolis kommi laboris ning üks klassiõde otsib meeleheitlikult tumedat shokolaadi, ise hoiab käes läbipaistvat pakki millele on peale kirjutatud ''kuvertüür''. Tema ei teadnud eelviimasel praktilisel tunnil ikka veel, mis asi on kuvertüür. Ning siiski seisame me ilmselt koos juunis lõpetamisel, diplomid käes.
Siinkohal tahaksin siiski tänada meie õpetajaid, kellel on väga suur töökoormus ning siiski suudavad tunnis meile naeratada. Nii suure töökoormuse juures ei ole ime, et ei suudeta meile uusi ja põnevaid asju välja mõelda, kui aeg lihtsalt ei luba. Ning ka see, et meie tundide arv on piiratud ja saame õppida vaid osasid asju sellest suurest ja imelisest maailmast. Muide, kas õpetajatel on ette nähtud maksustatud tunnid tundide ettevalmistamiseks? Kui ei ole, siis oleks viimane aeg :D
Ma ei taha kedagi süüdistada ega halvustada, vaid loodan, et andsin siin edasi mõttekohti, millega kõrgemad isikud saaksid tegeleda, et ehk muuta mõnd asja õppeprogrammis. Ehk peaksin hoopis haridus-ja teadusministeeriumisse kirjutama? :D Mina võtan asja nii kirglikult, kuna tunnen, et peale mitut eriala paberit tõesti tunnen tõelist kirge oma eriala vastu ning sooviks ka edaspidi sellega tegeleda, Kuid tunnen, et kooliharidus võiks anda mulle rohkem just erialast poolt. Mitte väikeettevõtlust. 
Aitäh, kui viitsisid mu murenurka lugeda :D


KOLMAPÄEV
Viimane vaba kolmapäev, järgnevad nädalad oleme 6 päeva nädalas tööl, et teha lisatunde. Tegime selle otsuse, kuna soovime rohkem siin harjutada. Siinsed tööpäevad on nii intensiivsed ning õpime ja näeme iga päev niii palju erinevaid asju. Isegi kui meil ei lasta teha, saame vaadata ning sinna juurde seletuse. Seegi hea. Ning ka seepärast, et teeme siin oma puuduvad tunnid ära ning siis saame Eestis nädala puhata. Kuna ma plaanin 21.mail osaleda Kalamaja hoovikohvikute päeval, ootab mind ees vääääga töökas nädalavahetus, kus saan hommikust õhtuni küpsetada. JEEE! :)
Täna hommikul üles tõustes sadas ning ei olnud tahtmist kuskile minna. Siiski läksime Kertuga linnapeale, täpsemalt Docks Bruxel'is http://www.docksbruxsel.be/ . Me sõidame sealt iga päev mööda, kui praktikale läheme. Noh, oli see alles kaunis koht... Pole juba väga kaua nii puhast kohta näinud, võibolla oli asi selles. Aga igatahes käisime seal toidupoes, kus oli niiiii palju Alpro tooteid, et ohohoo!


Sellised maitsvad hõrgutised!

Leidsin ka pulbrist spekuloosi maitseaine, et sellega hiljem Eestis paar head retsepti teha.

Peale kaubanduskeskuses kolamist otsustasin minna ühte bakery-shopi, mille kuskilt foorumist leidsin. Õnneks oli see Louisa peatuse juures, kus mulle õudsalt meeldib käia. Seal on nii ilus ja puhas... ilusad inimesed. Meil siin Molenbeekis on enamus islamiusulised ning näeme enamjaolt tänavatel vaid mehi, teatud kellaaegadel ka rätikutega naisi. Kuna see pole just kõige turvalisem rajoon, siis me pimedas välja ei lähe :D
Igatahes, see bakery. La Cucina delle Zie. Väga kergelt ligipääsetav ja minule mugavas kohas. Vastu võttis suure naeratusega mees ning kohe tuli ka tagant ilusates pastellroosades kokariietes naine. Mees on itaallane kuid rääkis minuga ideaalselt inglise keelt, naine rääkis mehega omavahel prantsuse keeles. Igatahes väga soe vastuvõtt.
Nende bakery on väga pisike-vähemalt see esimene osa. Ühel pool on kapid ja lett, kus on koogid ja cupcakes'id, aknalaual kaunistuseks fake tordid ning teisel pool seina on väike shop, kus on enamus PME tooteid. Seal on kõik hädavajalik olemas, et edukalt nt suhkrulilli ja muid toredaid asju teha. Rääkisime mehega pikalt, kust mina tulen ja mis ma siis Belgias teen. Ta oli väga üllatunud, et oleme Biasettos, kuna tema ei uskunud, et niisugune hea koht nagu Biasetto praktikante võtab.  Ta oli ilmselgelt väga huvitatud sealsest tegemisest ning küsis, kuidas me siis seal pingele vastu peame. Tundub, et me alahindasime selle koha tuntust Brüsselis. Itaallane teadis isegi Fabrice ajalugu ning kust linnast ta pere pärilt on. Ma nagu küll tegin enne taustauuringut, aga jah...
Igatahes väga ilusaid muffineid müüsid kohapeal, ka gluteenivaba valik oli. See koht kahjuks vegan ei olnud, läksin sinna just poe poole pärast. Kuid siiski kogu elamus oli väga tore. Vaatasin kodus ka nende facebooki lehte ning tuleb välja, et nad teevad väga palju workshope. Juhuslikult toimub üks ka laupäeval ''cupcakes essentials'', niiet võibolla ma isegi läheksin sinna. 55 eur/inimene. Saaksin peale praktikat põhimõtteliselt minna... Saatsin juba infopäringu teele, eks kuuleb kas seal üldse kohtigi on.
Ja ma veel kartsin, et veedan oma päeva voodis lesides ning koduigatsusest tingituna jäätist sisse ajades vms. NOPE! Ühest vihmasest päevast sai ikka niii palju võtta! Ilmselt mu megakollane mantel aitas ka asjale kaasa, see särab nagu päike keset tänavat :D


NELJAPÄEV
Täna oli hullumeelne päev, heas mõttes. Hommik algas väikese koosolekuga, kus saime teada, et täna tuleb üks kiire ja pikk päev- seda see ka oli. Tuleb välja, et reedeks ehk homseks oli tellitud pulma catering 1000le inimesele. Täna valmistati ette ma-ei-teagi-mitmekorruseline pulmatort (Kertu ja Valentin tegid), 2000 profitrooli, 450 shokolaadi kausikest (3 erineva kreemiga), soolaseid küpsiseid, magusaid mini tarte tatin'e vähemalt 750 (nende tegemise juures vähemalt olin), pluss veel igapäevased asjad, et kohvikus ka valikut oleks.
Kuna täna oli kiire, jõudsin enamus asjad vaid lõunal kirja panna ning ülejäänu meenutasin trammis. Näiteks täna sain lõunale 13.15... oeh :D
Kirja said järgnevad tegevused:
500x tarte tatin vormimine, küpsetamine, täitmine (250kraadi-12min)
õppisin teise ahju kasutamist
pate a choux pritsimine (vaja 2000tk)
creamy red fruit kreemi tegemine
soleil kreemi tegemine
lõuna
sokolaadi korvikeste pritsimine (450tk)
shokolaadi mousse tegemine
koristamine
õhtune koosolek

lehel oli veel paar asja, aga nii suure kiiruga oli kirjutatud, et ma ei saa enam aru ega mäleta ka :D Seal ei ole alati nii, et teed iga asja algusest lõpuni. Aitad kõiki ja kõike ning osaled tihtipeale vaid osades valmistamise etappides.

Täna ma pikalt ei seleta, kuna väsimus on suur ja homme lähme veel tund aega varem tööle.
Kokkuvõtlikult: täna nägime ära milline on nende tööpäev kiirel ajal. Teised päevad kui me arvasime et on kiire tempo, siis tuleb välja et see on siiski nende jaoks tavaline tempo. Siin kuuleme iga nurga peal, et ''faster, faster'', aga samas eelmises praktikakohas kästi mul aeglasemalt teha. No võta siis näpust...

REEDE
Well, tunne ei ole nagu tavaliselt reedeti on. Tavaliselt ju ootab ees nädalavahetus ja puhkepäevad. Not for us :D Homme alustame juba kell 7, seega ärkame kell 5.

Kuid tänasest. Alustasime kell 8, et teele saata suure pulma tellimus, mida eile suure hoolega valmistasime. Arvasin et noh mis seal ikka, paneme asjad karpidesse ja ongi kõik. OO EI!

Lühidalt kirjeldades, panen kirja oma märkmed, mis tööl tegin:
Mirror glaze Fabricega
Valmis glasuuritud koogid pärast oma alustele tõsta
Surprise bread tegemine (10 erinevat võileva maitset, iga ühte 9tk)
Eelnevate võileibade pakkimine
Kommidele jelly peale panemine (umbes 250tk)
Kommidele-kookidele aluspaberite panemine
Kommidele-kookidele kaunistuste asetamine
Profitroolide täitmine keedukreemiga 745tk (1,5h)
13.15 lõuna
Profitrooli tornide ehitamine 39tk (igaühes 32 profitrooli). Nagu croquembouche näeb välja, aga vahel vahukreem
Pakkisin soolapulkasid 10 kotti, igaühes 20tk)
Koristamine
Ettevalmistused homseks

Novot siis, selline lühike päev. Homseks lubati, et saame teha jälle minione ja roose :)

Täna jõudsin mingi ime läbi ka pildi teha. Värvid olid täiesti kogemata nii ilusti reas ja pidin seda jäädvustama :)

LAUPÄEV
Tahtsin kirjutada juba pühapäev, kuna ma nii väga lootsin, et homme oleks esmaspäev-vaba päev.
Olen pikka aega tõbine olnud, kuid nüüd ikka päris siruli maas ja keha nõuab puhkust. Nina ja kurk ja pea ei anna asu.
Täna oli meie teise pulma asjade ära saatmine. Jah- eile oli üks ja täna teine.
Alustasime kell 7 ning alustasime toodete väljapanemisega, poe valmis sättimisega, toodete kokku panemine, kaunistamine jne,
Seejärel oli kunstitund - rooside vormimine martsipanist. Oli vaja 12tk, igaüks panustas 2-3ga.
Ning siis loetelu:
red berry cream tegemine
chocolate mousse tegemine
puuviljade lõikamine, otsimine, paigutamine
puuviljatordi, tartide, tordi kaunistamine
kommidele kaunistuste panemine
nõude pesemine (hoidusin salaja võikude tegemisest, kuna seal on liha igalpool)
mousse vormidesse panemine, paletiga siledaks, sügavasse
ning laupäevane põhitegevus - KORISTAMINE

Koristamise koha pealt võiksin küll nuriseda. Kõige muuga saab hakkama ning on äge. Lihtsalt tekib küsimus, kas nad teevad seda iga laupäevast ja pühapäevast kevadist suurpuhastust juba enne meid või teeme seda meie nende eest?
Saan aru, et peale igat tööpäeva peame enda järgi koristama ning kõik korda seadma. Kuid eriti peale tänast tundub tõesti, et peame meeldetuletuseks oma õpitavat eriala ikka üle kontrollima, kuna tihti on tunne, et oleme hoopis puhastusteenindaja erialal.
Koristada mulle meeldib ning see ei ole üldse ebameeldiv. Kuid me teeme väga paljusid asju, mida nemad ei ole teinud juba ilmselt terve aasta (või rohkemgi) ning siis panevad meid igasugu õudsaid asju tegema. Nt togide puhastamine. pahtlilabidaga,millel ei ole seda kohta, kust saaks käega kinni hoida. kappide suurpuhastused, sahtlite sorteerimised, põrandaliistude suurpuhastus -kõik nurgatagused jne. Nagu suurpuhastus ikka.
Muidugi on arusaadav, et kui tulevad praktikandid, siis kasutad neid ju oma kasuks veidi ära ja lased neil teha seda, mida ise ei viitsi või ei taha. Kuid mida aeg edasi seda rohkem me seal koristame. Iga nädalavahetus koristame iga päev 3-4h kindlasti, kui mitte rohkem. Et noh. Lihtsalt väsitav on teiste jama koristada, mis on kinni kittinud ning teame, et enamustel asjade puhastamistel ei ole mitte mingit mõtet. Täna nt Kertu pidi togi pealt kõik tolmu ära võtma, ning siis Valentin tuli kontrollima. Leidis kõrgelt ühe koha, kus veel veidi oli (üle pea oli Kertule, ta ei näinud) ning siis käskis puhtaks teha. No ilge mõte ju sellel, kui see togi nagunii varsti õue seisma viiakse, sest nad lihtsalt käivad kõik õues. Küll katuse all, aga ikkagi õues, tuule ja tolmu käes. Igatahes jah. Koristamise koha pealt loodan, et nad tõmbavad veidi tagasi.

Tänane projekt:




PÜHAPÄEV
Olen ikka veel haige ning pidin oma med-karpi rüüstama, et päeva üle elada. Üsna õudne on ikka haigena tööd teha, kõik tundub 3x raskem kui muidu.
Täna sai õnneks väga palju eriala asju tehtud, koristamist oli miinimum. Fabrice nagu loeks mu blogi :D :D
Alustasime kell 7 nagu ikka, et aidata tooteid kokku panna-kaunistada ning pood valmis panna. 7.30 avatakse pood. Täna sain tart'e kaunistada, uhked marjade hunnikud tegin valmis. Jälle ''Red berry'' variant, tal on ka vaarika ja maasika omad, pluss pirni ja aprikoosi jms ka.
Jälle sai võileibu mätsida. Oleks siis taimsed võilevad, teeksin hea meelega :D
Täna tegin ka moosi, kuna ükspäev avasin kogemata vale purgi aprikoose. Vaja oli terveid, aga avasin ''purustatud variandi''. Õnneks polnud minu süü, kuna tellimus oli kaupmehe poolt valesti toodud ning ma ei pidanudki prantsuse keelsest jutust aru saama, et see püreestatud variant on :D
Saime Hannaga ka mõlemad ühe minioni voolida, muidugi lõpus tuli Fabrice appi kuna ajaliselt me ei jõudnud, kuna tal oli kohe lauda vabaks vaja saada.


Ning siis hakkas eriti põnev osa. Homme on Fabricel workshop mingitele VIP inimestele ning täna siis aitasime tal asju ette valmistada. Sain teda abistada uhke Bailey'se kokteili tegemisel ning ganache montee tiramisu tegemisel. Igal tegevusel oli oma eesmärk ning saime seletusi, miks just nii ja naa teha. VÄGA PÕNEV! :) nt rääkis lähemalt emulsioonist, kuidas seda teha ning Hanna sai harjutada shokolaadiga emulsiooni tegemist. Bailey'se kokteili sai ka proovida, see oli väga maitsev. ganache'i ei saanud, kuna see peab öö külmas olema ning alles homme workshopil ajavad vahtu spets pudeliga -kokad kasutavad seda tihti.
Ning siis kontrollisime üle, et tal kõik asjad ikka olemas oleks ning panime asjad kastidesse. Terve kast nt Valhrona shokolaade, mmmm...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar