Vaba päev nagu ikka. Plaanisime Lille'sse sõita, kuid hommikul pileteid ostes nägime, et need on poole kallimad kui eile vaatasime. Samas homme saaks jälle soodsalt.. mõtlesime, et muudame oma plaanid ringi ja lähme hoopis kolmapäeval Prantsusmaale.
Seega läksid kõik oma teed - linna peale - shoppama või koju puhkama. Juba tänasest on ilm ikka vägagi soe ja sai rahumeeli särgiga linnas ringi käia. Tõotab head.
Käisin linnas ja ostsin oma lemmiku ingveri sinepi spetsiaalsest Oil and Vinegar poest, neil oli seal muidugi palju väga häid asju aga kohver ei kannata juba ammu lisa asju :D selle lihtsalt pidin võtma...
Teistest ma väga ei teagi, see päev oli puhkamiseks ja kõik olid rohkem oma konkudes. Pikk töönädal on ju ka seljataga olnud.
Muide, emadepäeva tortide pildid on Fabrice Debroux FB lehel täiesti olemas nüüd, kes tahavad vaadata!
TEISIPÄEV
Ega ju keegi armu ei andnud ning seiklused algasid otse kodu juures.
Nimelt ootasin bussi koos ühe kohaliku mehega ja buss tuli.. väga kiiresti. Kohalik mees näitab käega, et peatu, aga buss pani otse edasi nagu poleks kedagi näinud. Mul oli erkkollane mantel seljas ja meid oli seal kaks, päriselt ka v??? why today? ning siis mees seletas, et uus buss tuleb kümne minuti pärast ja kui ta peatub siis saaksime sinna peale minna. Aga mul nii kaua aega ei olnud ja hakkasime kiiresti minu metroojaama poole liikuma. Üsnagi pikk tee, kaks metroopeatust ning siis maa alla trammipeatusesse. Mul oli täpselt 17 minutit aega ja sain siis hommikul mustanahalise turvamehega seal sportida, endal kontsad ja triiksärk ja raske kott käes. NII MÕNUS OLI....
Jõudsin siis kaks minutit enne trammi väljumist sinna alla, ma ei tea mis ime läbi mu jalad nii kiiresti käisid. Istusin maha. Ning siis läheb juba mitu minutit mööda, aga trammi pole. Vaatan uuesti tablood ja seal on nr 3 tramm Esplanade kadunud. Mismõttes?? ootan veel. Siis tuleb tramm, millel pole ühtegi kirja ega numbrit. Lõpuks ilmub tabloole: Service. Aga samas oli tramm rahvast täis (kell 5.30). Istusin trammi ja sõitsin ühe peatuse edasi-Noordstatioon. Peaaegu kõik lähevad maha, vaid kaks inimest segaduses näoga jäävad trammi. No jah. See hetk olin kindel, et mul on üks väga suur karma võlg peal, et siis nüüd ja täna selline jama juhtub, nii tähtis päev on ju. Aga lõpuks ikka hakkas tramm liikuma ja läks sinna kuhu vaja. Oleksin peaaegu ataki saanud seal, ausõna :D
Jõudsin kell 6.01 Esplanade'i ja kiirustasin Biasetto poole, kus poole tee peal Fabrice mind peale võttis. Keerasime kohe kiirtee peale ja sõitsime üle tunni aja - ilma liikluseta. Seega ikka väga pikk tee oli.
Kooli nimi on Centre d'exellence des Metiers de l'hotellerie ja asub Saint-Ghislain'is, Lõuna-Belgias. Koolis õpib umbes 300 õpilast, kokad, kondiitrid ja hotelliteenindajad. Ma pole enne nii puhast kooli näinud.
Workshopi nimi oli
‘’Tradition et évolution’’ ehk kasutas vanu prantsuse
klassikuid ning andis neile uue modernse välimuse/maitse.
Kooli jõudes
tervitas meid kohe üks tore naine ning saime rahulikult tühjas
restoranis kohvi juua. Espresso oli hea äratus nii varasele
hommikule. Seejärel vahetasime riided ja panime valmis kõik
vajalikud asjad, et alustada pistaatsia pralinee tegemist.
Algul oli jutt, et
lähen sinna vaid assistendiks ning vajadusel aitan seal millega
iganes. Kas on uut kaussi vaja, midagi kaaluda, midagi tuua vms. Kuid
õnneks sain ka ikka ühe terve toote teha. Kuna materjal oli
prantuse keelne, tõlkisime algul koostisosad ära, et ma ikka teaks
mida tuua. Aga töö kirjeldus jäi ikka teadmatuks. Õnneks tuli
kuskilt kuuendal aastal õppiv väga motiveeritud noormees, kes
ainukesena inglise keelt jagas. Ilmselgelt ta toodi kuskilt mujalt
tunnist ära, sest ta tavaliselt selles köögis ei tööta ega ole
ka nende klassikaaslane, kellele tegelikult koolitus telliti. Kuid
mulle sobis. Sain küsida igasuhu lolle küsimusi, mis mind
huvitasid, aga Fabrice’l lihtsalt ei olnud aega, mis oli täiesti
arusaadav. Seega me siis tegime koos valmis mandlivahu-maasika
topsikesed.
Üldkokkuvõttes oli
muidugi see workshop väga silmiavav. Nagu võib arvata :D nägin
erinevate kreemide, biskviitide, tartide jne tegemist. Täitsa
uskumatu kui palju ikka on võimalik ühe päevaga ära teha.
Kuid siis suuremad
tähelepanekud minu jaoks:
*Mulle väga
meeldis, kui Fabrice kasutas loovalt pritskotti. Tal ei olnud tülli
ning lõikas ise pritskoti osa nii, et oleks nagu lehekujuline tüll
otsas. Väga lihtne idee tegelikult, aga ise selle peale ei tule.
*Kui õpilased tarti
vormisid, siis selle koha pealt olid nad üsna saamatud. Tundub, et
nad ei olnud seda veel koolis õppinud. Kuid õnneks meie juba saime
Fabrice juures hea koolituse :)
*Kool oli ikka väga
puhas ning sellel oli ka põhjus. Kõik õpilased on kohustatud
koristama. Mitte keegi ei lähe enne ära, kui plats on puhas. Ka
lõunale minnes tehti pinnad piinlikult puhtaks. Nõudepesu nurk oli
koguaeg pungil õpilasi täis, kes nõudega tegelesid. Ei saanud nii
olla, et keegi lihtsalt passib. Ning peale koolitust tehti kõik
pinnad igasugu vahenditega üle, nagu haiglas oleks olnud.
Desinfitseerijad ja kloor olid kindlasti seal, teisi ei saanud aru.
Ning põrandad teeb alati spets koristaja, kes hoolitseb et koht
oleks kindlasti puhas ka nurkadest. Kõik oli kergelt ligipääsetav
ning puhastatav. Nõud olid kuskil mujal eraldi ruumis, mis hommikul
toodi puhastena, siis kasutati, pesti ära ning pandi jälle käru
peale ja viidi ära.
*Direktor ja muud
tähtsad tegelased olid tihtipeale kohal. Nad küll inglise keelt ei
osanud aga Fabrice oli tõlgiks ning sai ikka suheldud. Neid ikka
huvitas, kes ma olen ja mis ma siin teen. Väga personaalne suhtumine
oli.
*Selliseid koolitusi
ei ole koolides väga tihti. Teatud aastatel on rohkem ning teistel
vähem. Näiteks minu mentor siis selleks päevaks oli kuuendal
aastal ja nad õppisid rohkem teooriat ning ärilist poolt.
*Kokku tehti kuus
erinevat retsepti/toodet. Need kuus toodet pandi okku kasutades 33
erinevat retsepti, pluss kaunistamine. Seega väga intensiivne päev.
*Sel päeval
külastas ka kooli Belgia minister (või ministrid?) Kuid igatahes
kohal oli ka mitu videokaamerat, fotoaparaati, tehti intervjuusid.
Koju jõudsin peale
seitset õhtul ja olin ikka väga väsinud.. :D
KOLMAPÄEV
Sõitsime Hanna-Mariaga Prantsusmaale, Lille'sse. Midi rongijaamast sõidab Lille'sse 36 minutit, küll
kiirrongiga. Kui on kellelgi soov minna, siis ostke piletid ära internetist ja kindlasti päev varem, kuna samal päeval on piletid poole kallimad pluss kohapealt ostes +7 eur. Meie saime üks ots 9€/in, ehk siis väga odavalt.
Kohale jõudes läksime kohe söögikohta otsima, mis Hanna tripadvisorist leidis. Jään hetkel täpse nime võlgu, aga oli spetsiaalne crépes koht. Seal vegan varianti polnud, küll aga vegetarian. Sain sealt ülihea lõunasöögi ning magustoiduks proovisime kahepeale Prantsusmaal tuntud ''pannkooku'' sidruni ja suhkruga. Üllatavalt hea oli, proovige!
Peale söömist otsisime suurt ja populaarset turgu, see oli ikka üsna kaugel ning ei olnudki nii suur üllatus kui lootsime. Maja oli väljast ilus, aga midagi erilist sees ei olnud. Õues oli nii palav, et veetsime väga palju aega kuskil poodides, et vähegi end jahutada. Käisime ka shokolaadi poes ja kokkadele mõeldud spets poes, aga hinnad olid ikka väga ülehinnatud.
Ülejäänud aja kondasime ringi, vaatasime linna ja arhitektuuri ning inimesi. Seal on nagu fashionistade kokkutulek :D ja muidugi sõime... pidime kõike proovima. Näiteks rongijaama lähedal leidsime ühe Bageli koha, kus sai vegan bagelit ohtra hummusega, omnomnom.
Koju pidime sõitma 20.08 rongiga, aga sõit lükkus edasi veel 20 minutit, ning kokkuvõttes startisime pea 40 min hiljem kui pidi. Ahjaa, rahvusvahelistel rongidel peab minema kohale 20 minutit enne rongi väljumist, kuna seal on paigas ka vagunite ja istekohad, ning võib olla ka dokumentide kontroll. Seega varuge igaks juhuks see 20 min, see on ka rongi lehel kirjas.
NELJAPÄEV
Viimane tööpäev. Nagu ikka, lõpetasime hilja. Mina tegin päevlabi suurt tellimust reedeks, milleksoli 310 õunakujulist kooki. Seega oli kõike vaja teha 620tk. Jõudsime nii kaugele, et panime kaks poolt kokku ning jäid sügavkülma homseks ootama, et nad kõigepealt kastetakse valgesse shokolaadi ning siis rohelisse jelly segusse.
Kõigepealt tegin valmis õuna jelly (õunatükid, absolut chrystal ja glükoos ja..veel midagi :D) ning siis panin need vormidesse. Sinna peale lõikas Kertu biskviidi tükke. Ning siis sügavasse. Kui olid tahkunud, siis võtsime vormidest välja, ning täitsime jälle vorme. Kui oli paarsada tk olemas, hakkas Valentin suuremaid vorme täitma diplomaadi kreemiga ning siis asetasime õunajelly-biskviidi kuubikud sinna kreemi ja vormi sisse. Ning siis ka suuremad vormid käisid shoki külmast läbi ning pärast panime kaks suurt poolt kokku.
Õhtul kuue paiku jõudis ka Fabrice tagasi Biasettosse, kuna ta oli ühes teises kohas konsultatsioonil.
ning me ootasime teda, kuna oli vaja lepingud kätte saada. Päev lõppes seitsme paiku, Biasetto uksed olid igatahes juba kinni kui me läksime (nad sulgevad 18.30).
Suures ärevuses jõudsime koju, et pakkida ja koristada. Asju on ikka väga palju tekkinud ning pidin osad vanad riided maha jätma, kuna meil ei olnud kaalu ning kohver tundus vägaa raske.
Pidin selle naljaka pildi ka ikka siia lisama. Noh ma ise olen naljakas, silmad kinni ju :D
Vasakult: Kenneth, Ravi, Valentin, Jürgen (taga paistab), Chef Fabrice, Kertu, Hanna-Maria ja mina
Vasakult: Kenneth, Ravi, Valentin, Jürgen (taga paistab), Chef Fabrice, Kertu, Hanna-Maria ja mina
REEDE
Äralend.
Äralend.
Õnneks ikka lennujaamas selgus, et pagas on 19,1kg seega super uudis. Teenindaja oli ka nii tore ja saime ootealasse. Peale kohvite kontrollimist nägime pudelitega vett riiulis, peal silt, et travel water 1€. Kuid müüjat ei olnud ja automaati ka mitte. Vaid vabatahtlik panus selle süsteemi toimimisele. Seal oli nagu suur rahakassa, kuhu said oma mündi poetada ning oma pudeli võtta. Väga hea süsteem minu arust. Muidugi vajab see ka usaldust, aga siiski. Eesti võiks sama teha :P
Et lennujaama üldse saada, tegime suuremat uurimustööd, kuna variante oli mitmeid, aga mis siis neist kõige parem oleks. Valisime metroo-buss variant. Kahe erineva metrooga sõitsime Schumani metroopeatusesse ning siis otsisime üles bussipeatuse, kust väljub 12 ja 21 buss. Mõlemad sõidavad sama trajektoori, aga 12 buss sõidab siis pm päeval ja 21 öösel. Sõit kestis bussiga umbes pool tundi. Bussi ootasime aga pea 40 min? või ma ei teagi kaua. Võibolla oli vähem, aga kuna vihma sadas, siis see tundus nagu igavik :D Üks buss lihtsalt otsustas, et ta ei tule ning bussi ootas väga suur hulk inimesi. Osad loobusid ja võtsid ka takso, aga noo see pole just odav lõbu siin,
Ka meie lend lükkus 25 min edasi, kuid õnneks ikka läks kõik edukalt ja jõudsime veel Riias sushit ka süüa. Ärevus oli suur ning plaanitult kell 16.30 olime lennukist maas.
Meie fantastiline metroojaam, kodupeatus
Brüsseli lennujaam
Bliss
Esimesed kleepsud on valmis!! (Zukker Disain printis, Kristi Jalakas disainis)
Uus pereliige Marten. Nüüd on igakuine koogitegu kohustuslik
Läksin kohe õele ja õemehele külla, et uus ilmakodanik üle vaadata. Sain vahepeal tädiks ja oli veel suurem tahtmine koju tulla :)
LAUPÄEV JA PÜHAPÄEV
Ettevalmistused Kalamaja päevadeks. Ärkasin kell 8, et koristada. Kell 10 saime juba Kristiga Gemossis kokku ja peale seda sai Prismat külastatud. Ning siis hakkas suur küpsetamine pihta. Lõpetasin öösel 1 paiku ja äratus oli juba kell 6. Siinkohal mainin ära, et olen nõrk,kuna Kristi lasi ikka kogu öö :D
Igatahes, lühidalt õeldes oli see üks suuur suur tegemine ning närvide mäng, kuid müügi aeg möödus edukalt ning inimestele väga meeldis. Teine aasta osaleks veel, aga siis oleksin ikka nädal aega enne Eestis :D
Pühapäeval lõpetasime 8-9 paiku. Kella 7 ajal oli veel viimane klient, üks USA poiss, kes tegelikult vegan ei ole. Aga ta tegi tuju nii röömsaks, kuna tahtis proovida kõike ning oli positiivselt üllatunud. Ta istus meie grupiga koos, kui juba Kristiga suure päeva tähistamiseks shampa avasime. Väga chill õhtu oli. Ning uni oli ka magus: 13,5h järjest head ja magusat und. Suur pingelangus ja unepuudus andsid tunda. Nüüdseks on see läbi ning jääme ootama järgmist aastat.
Edu mulle nüüd praktika aruande kirjutamisel ;)
Kalamaja päevad
Kass oli ka omadega täitsa läbi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar